Kes on metsloom?

Loomakaitseseadus kasutab metslooma asemel mõistet „looduses vabalt elav loom“. Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Üldiselt võibki metsloomaks nimetada looma, kes ei ole inimese poolt kodustatud, vaid elab vabalt looduses. Siia alla kuuluvad kõik Eesti looduses ajalooliselt leiduvad metsloomad nagu pruunkaru, hunt, rebane, ilves, metssiga, põder, metskits, siil, orav, jänes. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka.

Millised seadused kaitsevad Eestis metsloomi?

Eestis kaitseb metslooma kui isendit loomakaitseseadus. Looduskaitseseadus kaitseb kaitsealuseid metslooma liike. Jahiseadus reguleerib looduses vabalt elavaid loomi kui jahiressurssi.

Kas metslooma võib koju viia?

Metslooma ei tohi koju viia, sest juba koju viidud looma loodusesse tagasiviimine on äärmiselt raskendatud. Lisaks sellele on suur tõenäosus, et loom sureb kodus mõne päeva pärast kas nälga või stressi tagajärjel. Kui sa märkad linnupesast väljakukkunud linnupoega või vigastatud metslooma, siis ära sekku ise, vaid kontakteeru spetsialistidega. Metslooma tohivad aidata vaid selleks eriväljaõppe saanud ja vajalikke vahendeid omavad isikud (vt järgmist lõiku). Tihti on ka nii, et pesast väljakukkunud linnupoja läheduses on tema ema, kes linnulast lendama õpetab. Inimese sekkumine ei ole sellisel juhul üldse põhjendatud ega vajalik.

Vigastatud metslooma aitamine

Kui märkad tee ääres vigastatud metslooma, siis teata sellest kindlasti Keskkonnainspektsiooni (Riikliku Looduskaitsekeskuse) valvetelefonil 1313. Sellega osutad heateo võimalikes piinades vaevlevale vigastatud loomale. Lisaks oled selleks seaduse kohaselt tegelikult ka kohustatud. Nimelt sätestab loomakaitseseaduse § 4, et looma suhtes lubamatu tegu on looma abitusse seisundisse jätmine. Keskkonnainspektsioon annab info vigastatud metslooma kohta edasi kohaliku keskkonnateenistuse jahispetsialistile, kes võtab ühendust kohalike jahimeestega. Looduskaitseseaduse kohaselt korraldab looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist päästeteenistus või Riiklik Looduskaitsekeskus. Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus. Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Riiklikku Looduskaitsekeskust. Leidja võib surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi enda valdusesse jätta Riikliku Looduskaitsekeskuse loa alusel. Vigastatud metslooma või -linnu (samuti linnas elava linnu nagu varese, haraka jm) päästmiseks võid ühendust võtta ka järgmiste asutustega / isikutega: Nigula metsloomade taastuskeskus, tel. 445 1764, 504 5891 (Kaja Kübar)