Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
541
|
|
|
|
542
|
| |
Mälestuseks kõigile kallikestele
|
|
|
|
543
|
| |
Et Teil oleks seal üleval, piirideta rohelistel aasadel parem elu...
|
|
|
|
544
|
| |
Olen alati mõelnud, et loomadel on suurem hing ja süda, kui inimesel. Nad on armastavad meid ikka hoolimata sellest, kui ükskõiksed või hoolimatud keegi meist on.
|
|
|
|
545
|
| |
Puhake rahus :( ! Rohkem hoolimist soovides!
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 ... of 314 [Viimane] |
|
