Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
916
|
| |
Tunen teile kaasa vaesekesed!
|
|
|
|
917
|
| |
Mõelgem oma tegude üle järele ja mälestagem kõiki neid hukatuid, keda kellelegi polnud enam tarvis:(
|
|
|
|
918
|
|
|
|
919
|
| |
Valutut vikerkaaresilla ületamist!
|
|
|
|
920
|
| |
Süütan küünla ka kalli, peaaegu pereliikmeks saanud kotkapoja Steffi mälestuseks, kes hukkus kanakulli rünnakus.
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 ... of 314 [Viimane] |
|
