Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
1071
|
|
|
1072
|
|
Kõigile kallitele loomadele mõeldes !
|
|
|
1073
|
|
kadunud lemmiku mälestuseks!
|
|
|
1074
|
|
|
1075
|
Helle ja Eha
August 20, 2011
|
|
|
KÕIKIDE KADUMAJÄÄNUD KASSIDE MÄLESTUSEKS Astrid Reinla
Kuhu kõnnivad kassid, kui nemad koju ei tule? Kaugel Kassiopeial nemad süütavad tule. Istuvad ratasringis süte kahvatul kumal. Tasa nendega kõneleb kurbade kasside jumal. Suures Vankris nad sõidavad üle tähise taeva, Karjane kaitseb neid külma eest, öö võtab oma laeva, silitab siidiseks kasukad, ravitseb armid ja haavad. Kollastest kassisilmadest Linnutee tähed saavad.
|
|
|
[Esimene] Leht # ... 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 ... of 314 [Viimane] |
|