Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
1366
|
|
|
|
1367
|
|
|
|
1368
|
| |
Sarnaselt sellega, et pole piire loomakese armastusel inimese vastu, pole ka piire inimkäe halastamatuses endast väetima vastu. Mälestagem täna kõiki neid väikeseid ustavaid olendeid, kelle vastu inimene on välja näidanud kõike muud kui armastust ja hoolivust...
|
|
|
|
1369
|
| |
Et maailm oleks kunagi parem koht, kus igaühele leidub kodu. Nii inimesele kui loomale.
|
|
|
|
1370
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 ... of 314 [Viimane] |
|
