Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
1426
|
|
|
|
1427
|
|
|
|
1428
|
| |
Ülimalt nukker, kuid kaunis teks Tania Selarti poolt. Tõesti - hoidkem oma armsaid sõbrakesi, kes vajavad meie hoolt rohkem, kui midagi muud. Märkame neid, kes on jäetud tänavanurkadesse iseenda seltsi ning hoidume kaotamast süütuid hingi.
|
|
|
|
1429
|
|
|
|
1430
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 ... of 314 [Viimane] |
|
