Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
1511
|
| |
Sõnu polegi vaja...
Lihtsalt mõtlen nende peale...
|
|
|
|
1512
|
| |
Olgu teie aasad rohelisemad ja toitu küllaga kallid sõbrakesed!
|
|
|
|
1513
|
|
|
|
1514
|
| |
Kahju, et ei ole kõigile karvastele sõpradele võimalik kodu pakkuda... .
Jään mõtteis alati teiega, väiksed neljajalgsed sõbrad.
|
|
|
|
1515
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 ... of 314 [Viimane] |
|
