Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
231
|
|
|
|
232
|
|
|
|
233
|
| |
Ära seisa mu haual ja ära nuta mind taga
mind pole seal-ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all
ma olen talvehommik hall.
Viljapõlluna -paistan päiksena suvel
sügisel su juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde
neid vaadates olla võid päris kindel
et laulan seal eemal koos nendega.
Kuid öösiti muutun täheks ma...
Ära seisa mu haual ja ära ole kurb
mind pole seal-see polnud mu surm...
Kallis sõber -olen siin-
kogu aeg su südames ja hinges!
Olen ikka sinu lähedal-
olen sinu kallis INGEL!
|
|
|
|
234
|
|
|
|
235
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 ... of 314 [Viimane] |
|
