Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
426
|
| |
Kuigi läksite igaveseks,
mälestus on jääv.
Muld ei seda matta suuda,
meelde meile jääte.
|
|
|
|
427
|
|
|
|
428
|
|
|
|
429
|
| |
Mälestust sa hella pälvid,
pälvid austust, sõnu häid.
Mälestuste kauneid jälgi
meile hinge sinust jäi.
Langeb põrmu pärjalehti
ja meil nukker hellik meel.
Närtsivadki kalmuehted –
austus sulle elab veel.
|
|
|
|
430
|
| |
Kõigi vikerkaaremaale lahkunud loomade mälestuseks....
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 ... of 314 [Viimane] |
|
