Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
741
|
| |
Ärge seiske mu haual ja nutke mind taga, mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all, ma olen talvehommiku hall.
Viljapõllul paistan päiksena suvel, sügisel te juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkate ja taevas näete linde, neid vaadates olla võite päris kindel, et laulan seal eemal koos nendega, kuid öösel muutun täheks ma.
Ärge seiske mu haual ja olge kurb, mind pole seal, see polnud mu surm.
/ Mary Elizabeth Freye /
Ei ole sõnu mis võtaks selle valu…….
|
|
|
|
742
|
Stiina Sild
August 18, 2012
|
|
| |
Kõigile neile vaestele hingedele
|
|
|
|
743
|
| |
Algul sinu suured kõrvad,
tegid nalja minule.
Pärast sinu sinisilmad,
võitsid minu südame!
|
|
|
|
744
|
|
|
|
745
|
| |
Te väikesed kullakesed,olen südames teiega! :(
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 ... of 314 [Viimane] |
|
