Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
1216
|
| |
Öö süles langevad pisarad,
öö süles silmad kord niiskuvad,
öö süles on valu ja ahastus,
öö süles on lõputu armastus...
Mälestuseks kõikidele vapratele loomakestele, kel polnud siinpool hoolimist ja armastust.
|
|
|
|
1217
|
|
|
|
1218
|
Toivo,Maire
August 20, 2011
|
|
|
|
|
1219
|
Rein,Ülle
August 20, 2011
|
|
| |
Kerget käppa vikerkaaremaale...
|
|
|
|
1220
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 ... of 314 [Viimane] |
|
