Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
1231
|
| |
Et teil oleks seal parem olla, kus te praegu olete!
|
|
|
|
1232
|
Kristi Karis
August 20, 2011
|
|
| |
Armas Harletu, siiamaani tuleb pisar silma mõeldes sinu siiratele rosinasilmadele!!!Ka kõige kurvema olemise suutsid sa rõõmsamaks teha, sa olid pisike südameke, kes ei reetnud kunagi...
|
|
|
|
1233
|
enna arukaev
August 20, 2011
|
|
|
|
|
1234
|
|
|
|
1235
|
Katrin Lahi
August 20, 2011
|
|
| |
Aga nii see meie ümber keerlebki. Kurb on see, et inimene, kes looma hülgab, on sama ükskõikne ka teda ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Inimene nütab, aga koer tuleb tema juurde, et nutjat lohutada
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 ... of 314 [Viimane] |
|
