Kallis s�ber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed k�paj�ljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argip�eva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus n�ha veel p�ikeset�usu maeti �hes h�ljatutega,

Oh, armas inimese hing, j�� t�na veel viivuks n�rgema poolele
Ja meenuta mullaga �heks saanud �ksk�iksuse ohvreid.
Ja m�leta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja m�lesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.

(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)

Kontakt: Eesti Loomakaitse Selts, www.loomakaitse.ee, info@loomakaitse.ee