Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
166
|
| |
Kõigel elaval on hing.... Meil kõigil on õigus siin Paikese all... Süütan küünla kurbuses....
|
|
|
|
167
|
| |
Kõik loomad väärivad kodu ja armastust!
|
|
|
|
168
|
| |
Olen kõikide vaesekeste poolt,kes kannatavad inimese julmuse all!!!
|
|
|
|
169
|
| |
Maga vaikselt, puhka rahus –
südamed on Sinuga …
Mälestuste päiksekullas
jääd sa ikka meiega.
Meenutan täna oma pisikesi neljakäpalisi,keda kahjuks ei õnnestunud päästa.
|
|
|
|
170
|
| |
Et igavesel rohelisel heinamaal ja metsatukas poleks kurbust, nukrust, igatsust vaid valitseks üksmeel, rahu ja õnn tegemaks just seda, mida hing palavalt ihaldab, millest hallis maailmas ära olite lõigatud ja üle kõige igatsesite!
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 ... of 314 [Viimane] |
|
