Kodutute loomade mälestamine
Loe lähemalt mälestuspäevast Toeta organisatsioone
Share on Facebook
Kallis sõber, kas sina tead,
Kuidas mineja pehmed käpajäljed veavad siidiseid jooni taevalaotusesse,
Kuidas nukralt sulguvad loomasilmad nutavad vikerkaaremaale,
Kuidas lemmiku elamise palved argipäeva unustusse on vajunud.
Kuidas lootus näha veel päikesetõusu maeti ühes hüljatutega,
Oh, armas inimese hing, jää täna veel viivuks nõrgema poolele
Ja meenuta mullaga üheks saanud ükskõiksuse ohvreid.
Ja mäleta neid, kelle sammud juba varjudena igavikku suikunud,
Ja mälesta neid, kelle truuduse reetnud on inimkond.
(Tania Selart, Eesti Loomakaitse Selts)
Süüta oma virtuaalküünal
|
206
|
natuke lugemist
August 18, 2013
|
|
| |
maailma kõige ustavamad loomad oma peremeestele
lugu 1.. Koer on juba kuus aastat keeldunud enda omaniku haualt lahkumast. Vahetult pärast omaniku surma kadus koer kodust. Koera hoidja leidis ta nädal hiljem endise omaniku haualt ootamast. Koer küll veedab vahel päeval aega ka enda pere seltsis kuid enne pimedust läheb ta alati tagasi omaniku hauale.
lugu 2. Murtud südamega koer, kelle omanik mõne kuu eest suri, igatseb teda nii kõvasti, et käib kirikus, kus naise matused toimusid, jumalateenistustel. Itaalias elav koer on õppinud, et enne jumalateenistusi lüüakse kirikukellasid ja ta jookseb nende peale kirikusse, kus ta kogu teenistuse kannatlikult istub.
lugu 3. 11. septembri rünnakutes läks ühe pimeda arvutitehniku juhtkoer 71. korrusele, et enda omanik päästa. Kui lennuk torni sisse sõitis, lasi pime omanik enda koera rihma küljest lahti, et tollel oleks võimalus põgeneda ja ellu jääda. Koer jooksis küll alguses mööda evakuatsioonitreppe alla kuid vaid veidi aega hiljem tundis omanik, et koer on taas tema kõrval. Kutsa aitas tal 70 korrust treppe mööda alla kõndida. Kokku võttis see aega pea tunni. Hetked pärast hoonest väljumist kukkus see kokku ja omanik võlgneb enda sõnul koerale enda elu.
lugu 4. Hachiko oli päris koer, ta kuulus ühele Tokyo ülikooli professorile Eisaburo Ueno'le 1920-ndatel aastatel. Hachikot tuntakse tema märkimisväärse ustavuse poolest, isegi palju aastaid peale omaniku surma.
1924. aastal võttis Tokyo ülikooli professor Hidesaburo Ueno endale koduloomaks kuldpruuni Akita, kelle nimi oli Hachiko. Kogu mehe elu jooksul tervitas Hachiko teda iga päeva lõpus Shibuya Rongijaamas. Nad jätkasid oma igapäevast rutiini kuni 1925. aasta maikuuni, kui professor Ueno ei naasnud. Professoril oli aju verejooks ja ta suri ning ei naasenud kunagi rongijaama, kus Hachiko teda ootas. Järgneva 9 aasta jooksul ootas koer teda iga päev Shibuya rongijaamas.
Hachiko tõmbas endale möödujate tähelepanu. Nad tõid koerale maiustusi ja toitu, et t...
|
|
|
|
207
|
| |
Loomast truumat sõpra on raske leida
|
|
|
|
208
|
| |
Kõikidele hüljatud loomadele.....
|
|
|
|
209
|
| |
Kõigi hüljatute mälestuseks.
|
|
|
|
210
|
| |
Hoolige kõigist hingedest!
|
|
|
| [Esimene] Leht # ... 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 ... of 314 [Viimane] |
|
