07.01.2014
Ajavahemikul 22.-29.11.2013 viisime läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti Loomakaitse Seltsi liikmete, töötajate, vabatahtlike ja koostööpartnerite hinnangust Seltsi senisele tegevusele ja mõjule erinevates loomakaitse-alastes valdkondades. Täidetud ankeete laekus 62.
Saadud teabe alusel saame hinnata oma mõju, välja töötada mõju hindamise meetodi ning planeerida edasisi tegevusi kaasates seltsi liikmeid, vabatahtlikke, töötajaid ja koostööpartnereid.
Allpool toome välja uuringu peamised tulemused:
95% vastanutest leidis, et ELS järgib oma igapäevases tegevuses seatud missiooni.
Üle 80% vastajatest pidasid oluliseks järgmisi loomakaitsealaseid teemasid: 1) hulkuvad lemmikloomad, nende hülgamise põhjused ja selle ennetamine, 2) lemmikloomade steriliseerimise-kastreerimise vajalikkus, et ennetada soovimatute järglaste saamist, nendest julmal moel vabanemist ja vähendamaks loomade arvukust, 3) karusloomade ja katseloomade valdkondadega seotud kitsaskohad ja alternatiivid, 4) hättasattunud loomade ja lindude abistamine.
Sama suur hulk vastajatest on oluliseks pidanud järgmisi seltsi tegevusi: 1) meediategevus; loomakaitsealane ennetus- ja teavitustegevus, loomakaitseteemalised artiklid, teated, intervjuud, kampaaniad, 2) seaduseelnõude loomisel osalemine, ettepanekute esitamine, 3) ELSi infotelefonile ja e-postile saabuvate hädajuhtumite lahendamine ning igapäevane nõustamine, 4) üle-eestiliste teavituskampaaniate korraldamine loomade heaolu teemadel ning seeläbi teadlikkuse tõstmine.
93% vastanutest hindas 5-palli skaalal ELSi tegevust ootustele vastavaks hindega 5 ja 4.
Tänu ELSi tegevusele on 27% vastanutest saanud teadmisi loomakaitse valdkonnas, 26% on saanud võimaluse abistada loomi, 17% on saanud mõttekaaslasi ja häid kontakte, 11% aktiivselt tegeleda loomakaitsega, 10% võimaluse arendada oma oskusi ning 6% juriidilist abi ja nõustamist loomadega seotud probleemide korral.
Kas täielikult või osaliselt tänu Eesti Loomakaitse Seltsile olid kõige enam vastajaid lõpetanud loomi kasutavate tsirkuste külastamise ja karusloomafarmidest pärit toodangu kasutamise (vastavalt 12% ja 12%). 9% vastantutest hakkas kas ELSi või mõne muu loomadega tegeleva organisatsiooni vabatahtlikuks, hakkas vältima loomkatseid tegevate toodete kasutamist ja lõpetas rasvunud hanemaksa ehk foie gras tarbimise.
53% vastanutest teab vähemalt ühte kuni 10 inimest, kes on oma elus ELSist või Seltsi tegevusest inspireerituna muudatusi teinud.
22% vastanutest leidis, et järgneva kolme aasta jooksul peaks Selts tegelema peamiselt meediategevusega (loomakaitsealane ennetus- ja teavitustegevus, loomakaitseteemalised artiklid, teated, intervjuud, kampaaniad, sotsiaalmeedia). Lisasoovitusena toodi kõige sagedamini välja steriliseerimise-kastreerimise temaatika laiemat tutvustamist ja sooduskampaaniate korraldamist. Teabe levitus venekeelsele elanikkonnale oli kahel korral välja toodud. Samuti peeti oluliseks õigusloomet ja loomade väärkohtlemise eest suuremate karistuste määramist. Toodi välja karusloomade ja teiste põllumajandusloomade temaatikat. Soovitati veelgi laiemalt läbi viia loomasõbraliku tarbimise kampaaniat. Ka toodi välja teavitustööd ketikoerte olukorrast. Hea nõuandena soovitati koostöö tihendamist kohalike omavalitsuste, veterinaarkeskuste ja loomaarstidega.
84% vastanutest leidis, et Eesti Loomakaitse Seltsil võiks olla rohkem juriidilisi õigusi (nt menetlusõigus).
Uuringu raportiga saab tutvuda siin: Arengukava-LISA-1-ELSi-moju-ja-tegevuse-uuring-2013.pdf
Täname kõiki küsimustikule vastanuid!
Uuring teostati Eesti Loomakaitse Seltsi juhtimisvõimekuse ja ühiskondliku mõju suurendamise projekti raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.