Kiibi või kaota

MIKS ON VAJA MUUTA KIIBISTAMINE JA REGISTREERIMINE KOHUSTUSLIKUKS? Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitu tuhat looma, kes on koduteelt eksinud või kelle omanik on hüljanud. Suurem osa hüljatud ja eksinud loomadest on kassid. 2017. aastal jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla 805 koera, 3034 kassi ja 44 pisilooma, kellest oma koju läks...

MIKS ON VAJA MUUTA KIIBISTAMINE JA REGISTREERIMINE KOHUSTUSLIKUKS?

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitu tuhat looma, kes on koduteelt eksinud või kelle omanik on hüljanud. Suurem osa hüljatud ja eksinud loomadest on kassid. 2017. aastal jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla 805 koera, 3034 kassi ja 44 pisilooma, kellest oma koju läks tagasi vaid 643. ELS aitas lisaks rohkem kui 2000 looma. 2017. aastal laekus ELS-i infoliinile üle 3000 teate, millest märkimisväärse osa moodustasid teated väärkoheldud ja hüljatud loomadest. ELS tegeles ka kolme suure kassikolooniaga. Lisaks tegelevad hüljatud loomadega mitu teist organisatsiooni.

Sellised suured numbrid toovad kaasa ka suure ressursikulu. ELS kulutas eelmisel aastal hüljatud loomade abistamiseks ja probleemidega tegelemiseks üle 45 000 euro ja rohkem kui 5000 töötundi. KOV-idel kulub hulkuvate ja hüljatud loomadega tegelemiseks kokku rohkem kui 1 miljon eurot aastas.

LOE LISAKS:

UURINGUD
2016. aasta alguses tehtud küsitlusest selgus, et lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmist pooldab 75% küsitlusele vastanud KOV-idest. Küsitluse eesmärk oli selgitada, kui paljudes kohalikes omavalitsustes on kiibistamine ja registreerimine nõutud ning kuidas suhtutakse kiibistamise ja registreerimise üle-eestiliselt kohustuslikuks muutmisesse. Vastas üle poole KOV-idest ja selgus, et enamik neist pooldab koerte ja kasside kiibistamist ning registrisse kandmist kohustuslikus korras. On hea, et enam kui pooltes KOV-ides ongi koerte kiibistamine juba kohustuslik. Kahjuks nõuab vaid napp 30% ka kasside kiibistamist.

Paljud küsitlusele vastanud KOV-id leidsid, et tänu kiibistamisele on olukord seoses hulkuvate loomadega paranenud, loomad jõuavad kiiremini koju tagasi ja kulud vähenevad. Tartu statistika näitab, et kohustuslik kiibistamine ja registreerimine on vähendanud loomade hoiupäevi varjupaigas viis korda ning samas suurusjärgus on vähenenud ka linna kulud. Sarnase arengu tõi välja ka Kohila vald, kus koerte naasmine koju on oluliselt kiirenenud ja seeläbi on vähenenud valla kulud.

KOV-idele tegi ennekõike muret ühtse registri puudumine ja omanikud, kes oma loomi ei registreeri. Kuna neil pole vajalikke ressursse ja kohalikud registrid ei lahendaks hulkuvate loomade probleemi, nähakse lahendust riiklikult korraldatud registris. Samuti toodi välja, et on loomaomanikke, kellele on kiibistamine kallis ja kes ei pea segavereliste või ketikoerte puhul seda oluliseks.
2015. aasta suvel korraldas ELS uuringu Eesti kohalikes omavalitsustes, et selgitada välja hulkuvate loomadega seotud olukord. Uuring näitas, et KOV-idel on huvi riikliku kiibistamise kohustuse kehtestamise ja ühtse registri vastu, mille kasutamine oleks KOV-idele tasuta. Riigilt oodatakse toetust kiibistamise kampaaniate korraldamisel ning loomaomanikele kulude hüvitamisel.

Kõige enam toodi välja riikliku kiibistamiskohustuse vajadust, mis võimaldaks tulevikus kulusid vähendada. Omavalitsused vajaksid abi elanike loomade kiibistamisel ja registri haldamisel.

Hulkuvate loomadega seotud probleemide lahendamisele kulunud summad on Eestis märkimisväärsed. 2014. aastal olid keskmised kulutused hulkuvatele loomadele KOV-i kohta 5492 eurot. Kogu Eestis kulutati aga hulkuvate loomadega seotud tegevustele 1 008 307 eurot.

PROBLEEMID MÄRGISTAMATA LOOMADEGA
Eestis ei hulgu üksnes kodutud loomad, vaid täiesti tavaline on kohata ka hulkuma pääsenud lemmiklooma. Harvem hulguvad ringi koerad, kuid kasside puhul on see tavaline ja paljude inimeste arvates ka normaalne. Mitu KOV-i on kehtestanud lemmikloomi hulkuma laskmise keelu ja kohustuse kindlustada oma territoorium nii, et loom sealt välja ei saaks. Loomi lastakse hulkuma aga keelule vaatamata.

Kui hulkuv kiibistamata ja registreerimata loom satub varjupaika või mõnda teise loomi abistavasse organisatsiooni, siis on väga raske loom omanikuga kokku viia. Ainus võimalus omanikul oma lemmik leida on külastada varjupaikade ja teiste organisatsioonide kodulehti või jagada ise otsimiskuulutust. Need tegevused ei pruugi olla tulemuslikud. Kui märgistamata loom satub õnnetusse ja saab viga, peab KOV kandma looma ravikulud ja looma saatuse eest vastutama. See võib hiljem tekitada probleeme looma omanikuga. Omavalitsus peab kandma ka varjupaika sattunud lemmikloomade kulud.

PRAEGUNE SEADUSANDLUS
Eestis otsustab lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuse määramise üle iga kohalik omavalitsus eraldi. Puudub ühtne register, kuhu kõik lemmikloomad saaks registreerida.

EDULUGU
Tallinn
Võrreldes kiibistamise ja registreerimise kohustusele eelnenud ajaga on Tallinna Keskkonnaameti kulutused koerte püüdmisele ja hoidmisele vähenenud rohkem kui 25 korda (2005. ja 2012. aasta kulude võrdlus). 2003. aastal, kui puudus kiibistamise ja registreerimise kohustus, jõudis koju tagasi 15% koertest ja 1% kassidest. Vahemikul 2016. aasta august kuni 2017. aasta aprill jõudis koju tagasi 76% koertest ja 11% kassidest.

SUUNAD EUROOPAS
Rahvusvahelised organisatsioonid on võtnud eesmärgi kehtestada lemmikloomade märgistamise ja registreerimise kohustus üle Euroopa Liidu (EL) ja kõigile mujalt sissetulevatele lemmikloomadele. Samuti soovitakse luua kogu Euroopat hõlmav ühtne register. Eesti Loomakaitse Selts aitab Eestis selle eest seista.

MIDA TULEB TEHA EESTIS?
Kehtestada üle-eestiline lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustus ning luua ühtne register, mis võimaldab jälgida loomade liikumist. Selle eesmärk on kaitsta nii loomade kui ka inimeste heaolu ja tervist.