Mida koju toodud lemmikloom enamasti vajab?

Enne looma koju toomist varu talle pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik), teised vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne) ning toit, millega tema seedimine on oma eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud. Järsk toiduvahetus võib looma mikrofloora sassi lüüa ning tulemuseks on kõhulahtisus. Seetõttu on hea...

Enne looma koju toomist varu talle pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik), teised vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne) ning toit, millega tema seedimine on oma eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud.

Järsk toiduvahetus võib looma mikrofloora sassi lüüa ning tulemuseks on kõhulahtisus. Seetõttu on hea anda loomale aega uue koduga harjuda ja alles siis hakata tema seedimist muu toiduga tasapisi harjutama. Sealjuures peaksid uue toidu kogused olema väikesed, mida tasapisi suurendatakse. Mingil juhul ei tohi looma toita talle mitte ettenähtud söögiga (nt joota koerale piima ja sööta teda viinerite jms-ga), mis on nende tervisele tegelikult ohtlikud.


Kõik loomad vajavad uude kodusse üleminekul perega kohanemiseks aega ning võivad vajada õpetust näiteks puhtusepidamisel. Ole oma ootustes looma suhtes mõistlik, sest keegi pole täiuslik. Nagu inimestel, on ka igal loomal erinev iseloom. Käitumisprobleemide esinemisel konsulteeri spetsialistiga ning püüa probleem lahendada. Järjepidevus ja kannatlikkus kannavad alati vilja.


Loomale kulub palju aega, olenevalt liigist isegi mitmeid tunde päevas. Aega kulub looma eest hoolitsemisele (näiteks tema järel koristamine või puuri korrastamine) ja temaga suhtlemisele. Kui võtad koera, lisandub ajakulu jalutamas käimiseks ja koera õpetamiseks. Koolitamata koer võib olla ohtlik teistele, sulle ja ka iseendale. Parem on kulutada alguses rohkem aega looma koolitamiseks kui hiljem pahade harjumustega võidelda. Ole looma õpetamisel kannatlik, osuta talle palju tähelepanu ning näita üles hoolivust. Võimalusel pöördu juba kohe alguses professionaalide poole ja mine koeraga koertekooli. See on koerale ka hea võimalus teiste koertega tutvuda ning üldiselt sotsialiseeruda.


Arvesta, et loomaga kaasnevad rahalised kulutused. Keskmiselt peab ühe lemmikloomaga käima veterinaarsel ülevaatusel korra aastas, vajadusel ka sagedamini. Lisaks kulub raha loomale sobilike pidamistingimuste loomiseks ja kvaliteetse toidu ostmiseks. Hoolitse selle eest, et sinu loom saaks vajalikku veterinaarabi ja oleks õigeaegselt vaktsineeritud. Koerte ja kasside marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik. Tungivalt soovitatav on neile teha ka kompleksvaktsiin viirushaiguste ennetamiseks. Vaktsineerimine on oluline ennetav tegevus ning palju odavam kui hiljem raske haiguse ravimine. Kaalu võimalust kindlustada oma loom õnnetusjuhtumite vastu, sest ootamatud ravikulud võivad korraga olla väga suured. Ära jäta oma looma kunagi vajaliku veterinaarabita! Loomale ravi mitte võimaldamine on seadusega keelatud ning karistatav.


Loom vajab tasakaalustatud tervislikku toitu ja alati kättesaadavat puhast joogivett. Lisaks vajab loom, et hoolitseksid tema välimuse eest: kui sinu lemmik on pikakarvaline, siis kammi teda piisavalt tihti, et vältida karvapulstide tekkimist; olenevalt liigist või tõust võib osutuda vajalikuks ka looma regulaarne pesemine. Kui sinu lemmik elab puuris, akvaariumis, kuudis või aedikus, hoolitse ka selle puhtuse eest.


Eestis ei ole koerte ketis pidamine keelatud, kuid vastutustundlikud loomapidajad seda ei poolda. Võimalusel ehita koerale sobiliku suurusega aedik. Kui ikkagi hoiad koera õues ketis, siis veenud, et tal oleks seadusele vastavalt piisavalt liikumisruumi ning käi temaga vähemalt kord päevas minimaalselt tunnisel jalutuskäigul. See aitab rahuldada koera loomupärast uudishimu ja pakub vaheldust. Eriti oluline on looma vaba liikumine ja temaga tegelemine noores eas, mil omandatakse suhtlemisoskused ja pannakse alus tulevasele iseloomule. Ketis peab loomal olema vähemalt 40m2 jooksupinda, maapinnast kõrgemal asetsev soojustatud kuut ning kuudis allapanu. Allapanuks on kõige sobilikum põhk, mis hoiavab sooja ega lase liigsel niiskusel koerale ebamugavust tekitada ega kuuti rikkuda. Kuudi ukse ees peaks olema kate, mis hoiab kuudist eemal liigse tuule, vihma ja lume.


Arvesta, et lemmikloom vajab oma pikaks ja õnnelikuks eluks turvalist kodu: hoolitseda tuleb järjepidevalt selle eest, et näiteks kass ei pääseks lahtisest aknast või rõdult alla hüppama, koer ei pääseks omapea ringi jooksma ning väikeloomad elaksid turvaliselt kinnituvates puurides.


Mitmetes omavalitsustes on nõue registreerida koer, ja tavaliselt ka kass, kohalikus registris. Kasside ja koerte kõrval soovitame kiibistada ka küülikuid, tuhkruid, merisigu jt liikuvamaid lemmikuid ning kanda kiibi, sh omaniku ja looma, andmed vähemalt ühte (soovitavalt mõlemasse) üleriigilisse elektroonilisse registrisse (loomaarsti kaudu www.lemmikloomaregister.ee ja ise riigiportaal www.eesti.ee kaudu). Vaatamata mikrokiibi olemasolule peaks lemmikloom kandma alati kaelarihma, millele on kirjutatud omaniku telefoninumber, aadress ja looma nimi. Kiibistamine ja omaniku andmete olemasolu kaelarihmal võimaldab koera või kassi leidjal kiiresti sinuga ühendust võtta.


Kuna Eestis on väga palju kodutuid lemmikloomi ja pakkumine ületab ilmselgelt nõudmise, oleks hea arvestada ka sellega, et looma täiskasvanuks saades oleks ta mõistlik steriliseerida või kastreerida ja tal järglasi mitte saada lasta. Valdav enamus veterinaare soovitavad antud protseduure ka looma tervise huvides. Jutud selles, et iga loom peaks saama vähemalt ühe pesakonna järglasi ei vasta tõele ja kaasaaegne meditsiin on tuvastanud, et see ei ole looma heaolu seisukohast oluline. Pigem vähendab järglaste mitte saamine loomadel hoopis oluliselt erinevate haiguste riske.

Leave a Reply