Põhikiri

EESTI LOOMAKAITSE SELTSI PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Loomakaitse Selts (edaspidi “Ühing”), mis on asutatud 20. märtsil 1999. a Tallinnas. 1.2. Mittetulundusühing Eesti Loomakaitse Selts on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.  1.3. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ning...

EESTI LOOMAKAITSE SELTSI PÕHIKIRI

  1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Loomakaitse Selts (edaspidi “Ühing”), mis on asutatud 20. märtsil 1999. a Tallinnas.

1.2. Mittetulundusühing Eesti Loomakaitse Selts on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 

1.3. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ning Ühingu tegevuspiirkonnaks Eesti Vabariigi territoorium. 

1.4. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuar – 31. detsember

1.5. Ühingu eesmärgiks on loomade otsene abistamine ja abinõude rakendamine hulkuvate, kodutute ja väärkoheldud loomade arvu vähendamiseks ning osalemine loomakaitsealases õigusloomes. 

1.6. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi: 

  • loomadesse kui tunnetavatesse olenditesse austava ja väärtustava suhtumise kujundamine
  • loomade väärkohtlemise taunimine;
  • loomade väärkohtlemise ennetamine loomakaitse alase teabe levitamisega;
  • loomakaitsealaste ürituste organiseerimine, kampaaniate korraldamine, projektide koostamine ja elluviimine, koolituste läbiviimine;
  • osalemine loomakaitse alases õigusloomes, loomakaitseseaduse ja teiste loomakaitsega seonduvate õigusaktide eesmärgipärase ja tõhusa rakendamise edendamine ning vajadusel ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks;
  • organisatsiooni majandustegevuse arendamine;
  • loomade otsene abistamine ja abinõude rakendamine hulkuvate, kodutute ja väärkoheldud loomade heaks;
  • igapäevane koostöö riigi- ja omavalitsusorganite ning teiste avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikutega.
  1. LIIKMELISUS

2.1 Ühingul jagunevad liikmed järgmiselt: asutajaliige, auliige, toetajaliige ja liige.

2.2. Ühingu asutajaliikmeteks on Seltsi asutamislepingu sõlminud isikud.

2.3. Ühingu auliikmeks võib juhatuse otsusega nimetada isiku, kes on olulisel määral kaasa aidanud Seltsi eesmärkide saavutamisele. Ühingu auliige on vabastatud liikmemaksu tasumise kohustusest.

2.4. Ühingu toetajaliige on vähemalt 18-aastane isik, kes tunnistab ühingu eesmärki ja toetab juhatuse poolt kindlaksmääratud summas püsiannetusega ELSi tegevust igal kalendrikuul.  

2.4.1. Toetajaliikme staatus kehtib niikaua kuni toetus laekub. 

2.4.2. Toetajaliikmele ei kohandu seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevad liikmete kohustused ja õigused.

2.5 Ühingu liige on vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes pooldab loomakaitse põhimõtteid, ei ole neid rikkunud ega tegutse konkureerivas ühenduses või juriidiline isik, mille põhikirjajärgne tegevus on kooskõlas loomakaitse põhimõtetega. 

  1. LIIKMEKS ASTUMINE JA LIIKMEMAKS

3.1. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule. 

3.2. Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele käesoleva majandusaasta liikmemaksu, kui on saanud juhatuselt kinnituse, et ta on liikmeks vastu võetud.

3.2.1. kui isik võetakse Ühingu liikmeks vastu pärast 1. novembrit, on ta vabastatud jooksva kalendriaasta liikmemaksu tasumise kohustusest.

3.2.2. kui liige esitab juhatusele Ühingust väljaastumise avalduse, siis on ta, sõltumata avalduse esitamise hetkest, kohustatud tasuma jooksva kalendriaasta liikmemaksu hiljemalt 10 päeva jooksul, kui ta pole liikmemaksu juba tasunud.

3.2.3. Ühingu juhatusel on õigus vabastada isik liikmemaksu tasumise kohustusest isiku põhjendatud taotluse alusel või juhatuse otsusel.

3.3. Liikmemaksu suuruse ja tasumise korra otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda.

3.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumist võib taotleja vaidlustada järgmisel Ühingu üldkoosolekul, mille otsus on lõplik.

  1. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Ühingu liikmel on õigus:

  • valida ja olla valitud Ühingu juhatusse või kontroll- ja esindusorganitesse;
  • saada ühingu juhatuselt oma arupärimistele Ühingu tegevuse kohta vastus 14 päeva jooksul;
  • avaldada üldkoosolekul umbusaldust Ühingu juhatuse tegevuse suhtes;
  • saada teavet juhatuse koosolekutel vastuvõetud otsuste kohta
  • esindada Ühingut juhatuse nõusolekul.

4.2. Ühingu liige on kohustatud:

  • täitma ühingu põhikirja ning juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid;
  • hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada Ühingu mainet;
  • esitama Ühingu üldkoosolekule aruanded Ühingu poolt saadud vahendite kasutamise kohta ja vastama Ühingu juhatuse arupärimistele;
  • esitama Ühingu juhatusele ühe kuu jooksul muudatused oma isiku- ja/või kontaktandmetes;
  • tasuma liikmemaksu

4.3. Ühingu liige ei tohi avalikkusele esitatavaid isiklikke vaateid seostada Ühingu nimega. Ühingu liikmel on õigus esindada Ühingut avalikkuse ees vaid juhatuse igakordsel eelneval heakskiidul.

  1. ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

5.1. Kõik Ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel.

5.2. Ühingu juhatus võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks Ühingu eesmärgile või ühingu põhikirjas esitatut eiravaks.

5.3. Ühingul on õigus ise algatada liikme väljaarvamine järgmistel juhtudel: 

  • konkureerivas ühenduses tegutsemine; 
  • Ühingu maine kahjustamine; 
  • Ühingu liikmemaksu tasumata jätmine 

5.4. Ühingust väljaarvatud liiget teavitatakse juhatuse otsusest ja selle põhjustest kirjalikult 14 päeva jooksul. 

  1. ÜLDKOOSOLEK

6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek.

6.2. Ühingu juhatus kutsub üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel vähemalt üks kord aastas. 

6.3. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Üldkoosolekul võib hääletada Ühingu liige või liikme esindaja allkirjastatud volikirja alusel. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige. Sama isik võib esindada korraga kuni 3 teist ühingu liiget.

6.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata üldkoosolekule saabunud Ühingu liikmete arvust

6.5. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, mis on tema kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku päevakorras näidatud, võib otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.

6.6. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole käesoleva põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

6.7. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

  • põhikirja muutmine ja täiendamine, sh liikmemaksu suuruse ja korra kehtestamine;
  • juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
  • revisjonikomisjoni või audiitori määramise vajaduse üle otsustamine ja revisjonikomisjoni liikmete või audiitori valimine;
  • majandusaasta aruande kinnitamine;
  • juhatuse tegevuse suhtes pretensioonide esitamine ja ettepanekute tegemine;
  • juhatuse või juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
  • Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

6.8. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6.9. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu korralist koosolekut.

6.10. Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele. Juhatus võtab küsimuse päevakorda järgmisel üldkoosolekul.

6.11. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.

6.12. Põhikirja muutmise otsustamisel lähtutakse Mittetulundusühingu seadusest. 

6.13. Üldkoosolek võib juhatuse või selle liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda talle pandud kohustuste olulisel määral täitmata jätmise, Ühingu juhtimise võimetuse või põhikirja korduva eiramise korral.

6.14. Isiku valimistel loetakse juhatusse valituks kandidaadid, kes said teistest enam hääli. Hääletamine toimub avalikult, välja arvatud juhul, kui keegi Ühingu liikmetest nõuab hääletamise läbiviimist salajaselt.

  1. JUHATUS

7.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt 1 kuid mitte rohkem kui 5 liiget. Juhatus valitakse neljaks aastaks.

7.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

  • Ühingu igapäevategevuse korraldamine;
  • Ühingu palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
  • Ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
  • Ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
  • majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
  • üldkoosoleku ettevalmistamine ning sellest tulenenud otsuste ellu viimine;
  • Ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.
  • koostöö tegemine riigi ja kohalike omavalitsusasutustega ning mittetulundus- ja äriühingutega Ühingu eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks;
  • liikmetele vajaliku teave andmine  juhatuse tegevuse kohta;
  • juhatuse koosolekute pidamine vähemalt korra kolme kuu jooksul. 

7.3. Juhatus esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes ning seda võib teha iga juhatuse liige eraldi.

7.4. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

7.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

7.6. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.

7.7. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdsel jagunemisel toimub uus koosolek kuni leitakse kompromiss. Kui ka järgmisel juhatuse koosolekul jagunevad liikmete hääled võrdselt, korraldab juhatus laiendatud juhatuse koosoleku.

7.8. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

  1. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

8.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

8.3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. 

8.4. Üldkoosoleku otsus Ühingu lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmed.

8.5. Ühing võib ühineda ainult teise samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguga.

8.6. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

8.7. Ühing võib jaguneda vaid samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguteks.

8.8. Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

8.9. Varade jagamine Ühingu jagunemisel toimub vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Põhikiri on vastu võetud 27.juuni 2019 Tallinnas toimunud suvisel üldkoosolekul

Leave a Reply