Eesti Loomakaitse Selts toob välja olulised küsimused, mida peaks endale esitama iga inimene, kes on mõelnud lemmiklooma soetamise peale. Nendele küsimustele ausalt vastamine aitab välja selgitada kas ja milline loom sobib sinu ellu kõige paremini.
Lemmikloomavõtt peaks olema otsus, mida kaalutakse ja analüüsitake põhjalikult. Ainult nii saame vältida hilisemate probleemide tekkimist, milleks võivad olla lemmiku käitumis- ja terviseprobleemid, looma hülgamine, eutaneerimine või mis veel hullem looma unustamine õue ketti või toa nurka puuri. Põhjalikust eeltööst võidavad nii tulevased loomapidjad kui ka lemmikloomad.
Enne looma võttu tasub vastata neile üheksale küsimusele:
- Mida peaks loom sulle pakkuma? Looma soovini jõudes mõtle enda jaoks selgeks, milleks sa edale lemmikut soovid – mida peaks lemmik sinu ellu juurde tooma või millist tühimikku täita. Sellele sõltuvalt saad valida endale liigi või tõu, kes suurema tõenäosusega võib sinu ootustele vastata. Kuid peab arvestama, et loomade iseloomud on erinevad, et alati ei pruugi ta neid ootuseid täielikult täita.
- Kas sinul või sinu pereliikmel esineb allergia või mõni muu tervisest tulenev seisund, mis võiks looma võtmist takistada? Tee kindlaks võimalikud allergia juhtumid perekonnas ja tee otsus ühe või teise loomaliigi või -tõu kasuks sellest lähtuvalt. Kahjuks on väga palju loomi, kes on sunnitud endale uue kodu leidma mõne pereliikme ootamatult vallapääsenud allergiahoogude tõttu.
- Kas loom mahub sinu tulevikuplaanidesse? Meie valikud ja plaanid, mis me elus teeme nagu elukoha vahetus, kallimaga kokku kolimine või laste saamine mõjutavad kõik ka meie lemmiklooma. Loom on meie vastutada, mis tähendab, et peame suutma tegeleda kõikide probleemidega, mis meie temale põhjustame või mis tekivad tulenevalt looma liigist või iseloomust. Meie kohustus on nende eest hoolitseda, neid õpetada, tutvustada neile maailma ja selle reegleid ning kaitsta neid halva eest.
- Kas sinu kodu on loomale mugav ja turvaline koht? Hinda kriitiliselt oma kodu: kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas suudaksid seal tagada loomale täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused ning kas omaniku- ja ühistupoolne luba sinu elamispinnal looma pidamiseks on olemas. Kui elad üüripinnal, küsi kindlasti pinna omanikult luba.
- Kas suudad loomale tagada liigiomased elutingimused? Kodulooma võttes tuleb kindlaks teha, kas suudad talle tagada liigiomased vajadused. Koduloomadele ei piisa vaid täis kõhust ja puhtast elukeskkonnast. Näiteks kui kassil on puhas liivakast, tervislik toit ja positiivsed kokkupuuted inimestega, siis ei pruugi loom ikkagi olla õnnelik. Jahiinstinkti rahuldamiseks on mängimine kasside jaoks väga oluline. Tegemist on peamise emotsionaalse vajadusega, mis on kassi heaolu seisukohalt asendamatu ja vähendab käitumisprobleeme.
- Kas sul on aega ja püsivust, et pere noortematele liikmetele õpetada, kuidas loomaga tuleb käituda arvestades tema liigiomaseid käitumisharjumusi ning kuidas tema eest hoolitseda? Kui peres on väikesed lapsed, mõtle läbi, kas sul on aega ja püsivust lastele õpetada, kuidas loomaga tuleb käituda arvestades tema liigiomaseid käitumisharjumusi ning kuidas tema eest hoolitseda. Tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene. Tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale haiget. Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks (söögi- ja joogikausid, mänguasjad, ase jne).
- Kas sinu peres elavad teised lemmikloomad sobiksid uue loomaga kokku? – Arvesta ka sellega, kas sinu peres elavad teised lemmikloomad sobiksid uue lemmikuga kokku elama. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad ja võib tekkida vajadus neid mõnda aega üksteisest lahus hoida. Mõned harjuvad uustulnukaga nädala või paariga, teistel läheb selleks kuu või kauemgi. Loomade omavaheline harjutamine nõuab püsivust, kuid on üldiselt tulemuslik. Nõu tasub küsida loomakliinikutest või loomade käitumisspetsialistidelt, kes oskavad soovitada erinevaid võtteid ja vahendeid, et loomad omavahel läbi saama hakkaks.
- Kas sul jätkub rahalisi vahendeid, et kindlustada loomale vajalikud elutingimused, toit ja arstiabi? Vaata kriitiliselt üle oma rahalised võimalused ja hinda, kas looma eest hoolitsemiseks on ikka piisavalt vahendeid. Olenevalt lemmikloomast võib juba tema varustus ja toit olla väga kulukad, kuid kui loom peaks haigestuma või viga saama, tuleb arvestada kohati ka tuhandetesse eurodesse küündivate raviarvetega. Loomale ravi mitte võimaldamine on seadusega keelatud ning karistatav.
- Kas sul on looma jaoks piisavalt aega? Erinevad liigid vajavad erineval määral tähelepanu ja tegelemist. Kõik loomad vajavad võimalus rahuldada liigiomast liikumisvajadust ja mõttemänge. Selle tagamiseks peab olema aega ja ka tahtmist. Arvestada tuleb ka sellega, et oma looma eest tuleb hoolitseda kogu tema elu jooksul. Näiteks kassi keskmine eluiga on 17 ning koeral 12 aastat. Koera eluiga sõltub ka tema tõust ja suurusest. Kilpkonnade eluiga võib liigist olenevalt ulatuda ka 50, 80 või koguni 150 aastani.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Telefon: +372 55505009