16.11.2012
Sel nädalal oli Eesti Loomakaitse Selts (ELS) toeks ühele loomasõbrale, kelle poolt päästetud tiine kass poegima hakkas. Kuna poegmisabi on meilt ka varem küsitud, otsustasime kirja panna põgusa õpetuse sellest, kuidas taolises olukorras tegutsema peaks.
Teisipäeva keskpäeval sai ELS teate inimeselt, kes oli tänavalt päästnud tiine kassi ja valmis kassile ka kodu pakkuma. Kass oli aga kohe, kohe poegima hakkamas. ELSi nõustaja aitas abivajajat telefoni teel. Pelgalt kirjelduse põhjal oli raske kindlaks teha, kui lõppjärgus tiine kassiga tegu oli. Päeval konsulteeriti veterinaariga ja leiti, et poegimine algab ilmselt üsna peagi ja kliinikusse pole looma mõtet viia. Kella 19.30 paiku õhtul tuli välja esimene poeg, kahjuks surnult. Loomulikult tekkis kassi hooldanud inimesel sellest veelgi suurem mure. ELS konsulteeris seejärel Loomade Kiirabi kliinikuga, kust öeldi, et poegimisprotsess võib hommikuni kesta. Kui kass peaks aga jääma loiuks või hakkama hingeldama, tuleks loomaga kindlasti kliinikusse minna. Kliinikusse oleks pidanud minema ka siis, kui loom pole hommikuks poeginud. Sel juhul oleks vaja teha röntgen või ultraheli, teadmaks, ega surnud või elavaid poegi kassi sisse pole jäänud.
Antud juhul tundus kassist teatajale südaöö paiku, et kiisuga pole ikka kõik korras, sest kass oli muutunud apaatsemaks. Koos ELSi nõustajaga leiti, et mõistlik on Loomade Kiirabi kliinikusse minna. Tunnike hiljem selgus kliinikus, et kassil oli vaid üks surnud poeg (mille ta eelnevalt oli sünnitanud) ning rohkem poegi kõhus pole. Loiuks muutus kass seetõttu, et oli sünnitusest vaevatud. Õnneks muid tervislikke probleeme polnud ning kass sai koju kosuma ja taastuma.
Antud juhtumi puhul oli kõige suuremaks probleemiks, et teatajal ei olnud varasemaid kogemusi kasside poegimisega ning ta ei teadnud, kuidas käituda. ELS oli temaga ühenduses ligi 12 tundi.
Näpunäited:
1) Poegimiseks valmistumine
Viimasel tiinusenädalal ärge laske lapsi ja teisi loomi kassi juurde. Tiinuse viimases staadiumis olevad kassid võivad agressiivseteks muutuda. Hoidke kassi vaikses ja rahulikus kohas ning laske tal poegimisasemel puhata ja harjuda.
Poegimisaseme võite valmistada nt pappkarbist mõõtudega umbes 60 x 90 x 35 cm. Kastil võiks ka kaas peal olla, et vastsündinud kassipoegadel oleks soe ja ohutu olla. Lõigake kastile ka väike avaus, et kassiema saaks kasti sisse minna ja sealt välja tulla. Asetage kasti põhja kortsutatud ajalehti ja katke need teki või vana pluusiga. Ja pange kast kindlasti sooja ja vaiksesse kohta.Kassil peaks olema küllaldaselt aega kastiga harjumiseks. Kassid otsivad tavaliselt ise endale koha poegimiseks. Nii et kui te pole talle spetsiaalset aset selle jaoks valmistanud, leiavad nad endale teise sobiliku koha, mis võib-olla ka näiteks riidekapis!
2) Sünnituse algus
Kui poegimisaeg on kätte jõudnud, muutub kass rahutuks ja häälitsevaks ja näib midagi otsivat. Ta võib ka mitmeid kordi ilma hädasid tegemata liivakastis käia, kuid seab end lõpuks ikkagi poegimisasemele sisse.
Kuid kass pole pesaga veel harjunud, võib ta ka muu koha valida. Ärge viige ise kassi pessa, kui ta seda ei soovi. Ohutum on alati lasta kassil seal poegida, kus ta ise tahab.
Kui kass on end sobivas kohas sisse seadnud, algab sünnitus. See võib kesta kuni 12 tundi. Varuge selleks ajaks sooja vett, puhtaid rätikuid, hambaniiti ja toorõli.
Kui kass häälitseb esimese kassipoja sündimisel eriti valjult, ärge sattuge paanikasse. See on esimest korda emaks saava kassi puhul täiesti normaalne. Mõned kassipojad sünnivad pea ees (nagu inimlapsed), kuid enamik – jalad enne. Ka see on täiesti normaalne. Olge vahetus läheduses ja sekkuge ainult hädaolukorras.
3) Poegimine
Kui kassipoeg on ilmale tulnud, purustab ema amnionipõie. Kui kass seda ise ei tee, peate ise koti rätiku (ärge kasutage teravat eset) abil purustama, et kassipoeg saaks hingama hakata.
Pärast iga kassipoja sündi sööb kass platsenta ära ja lakub kassipojad puhtaks. See on loomulik käitumine ning vajalik ema ja järeltulija vahelise suhte loomisel. Kuid kui kass ei eemalda kõiki lootekestade jäänuseid kassi näolt, peate tõenäoliselt sekkuma. Puhastage kassi suu ja nina jäänustest ning kuivatage kassipoeg kiirelt vastu karva puhta rätikuga siludes. Kuivatage ja soojendage kassipoega sooja riidetükiga õrnalt hõõrudes. See tegevus stimuleerib ka esimest hingetõmmet.
Ema närib läbi ka nabanööri. Kui ta seda ise ei tee, peate jällegi sekkuma. Siduge hambaniit umbes 2,5 cm kauguselt kassipoja kehast ümber nabanööri ja lõigake see läbi kassiema poolsest küljest. Ärge lõigake seda liiga kassipoja lähedalt. See võib põletikku või isegi surma põhjustada. Kui märkate, et ema proovib nabanööri liiga lähedalt läbi närida, siis peatage ta ja lõigake see ise läbi.
4) Pärast sünnitust
Sünnitus kestab tavaliselt 2-5 tundi, kuid võib aega võtta ka kuni 12 tundi. Kui kassiemal on poegimisel raskusi, määrige teda veidi toorõliga, et kassipoegade väljutamine oleks lihtsam. Kui kass on üle tunni aja pingutanud, kuid kassipoegi ei ole sündinud, võtke ühendust veterinaariga.
Pesakonnas on tavaliselt 4-6 kassipoega, kuid ka ühe- ja kaheliikmeline pesakond on täiesti normaale. Kui kassipojad on sündinud, laske kassiemal ise edasi tegutseda. Aga kui ta ei hakka nende eest hoolitsema, peate ise appi minema ja võtke kindlasti ka veterinaariga ühendust.