05.06.2012
Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele.
Terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad, kuna nad ei suuda mööda libedat klaaspinda enam pudelist välja ronida.
Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud.
Joogipurkide kilest kooshoidjad võivad tekitada loomadele piinarikkaid vigastusi. Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad.
Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid ja veepallid on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga.
Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.
Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid.
Kasutatud allikad:
Tekst on koostatud Soome Loomakaitseühingu materjalide põhjal.