Jaanika Mastik on Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik, kes tegeleb peamiselt loomade transpordi, ürituste korraldamise ja jooksvate murede lahendamisega.
Ta leiab, et lemmikülesandeid tal otseselt pole, kuid tore on loomi transportida – siis saab neid ka ühtlasi nunnutada. Samas leiab Jaanika, et ta iial ei suudaks kontrollkäike teha, ning austab kogu südamest neid, kes selle raske ja olulise ülesandega tegelevad. Järgneb intervjuu Jaanikaga.
Kuidas sa Eesti Loomakaitse Seltsi sattusid ja kaua oled ELSiga seotud olnud?
Olen ELSis vabatahtlik olnud (ainult) täpselt aasta aega. ELSi valisin ma ise välja, kui otsisin organisatsiooni, kuhu vabatahtlikuks astuda. Varem olin vabatahtlik ning mõnda aega ka juhatuse liige Kassiabi MTÜs.
Mis sulle ELSi juures meeldib? Miks oled seltsi püsima jäänud?
Mulle meeldib ELSi juures, et vabatahtlikke ja nende aega väärtustatakse. Meile tehakse erinevaid koolitusi ning koosviibimisi, mis on väga oluline, et tekiks ühtne motiveeritud tiim. Samuti hindan sõbralikku ja pingevaba suhtlemist ning võimalust kiiremal ajal süümepiinadeta kõrvale jääda, kartmata, et midagi jääb puudumise tõttu tegemata.
Kirjelda mõnda põnevat seika ELSis.
Hetkel ei meenu ühtegi põnevat seika. Ilmselt seetõttu, et minu “vabatahtlikukarjäär” ELSis on olnud veel lühike. Viimane armas seik aga oli autosõit Viljandimaalt Tallinnasse, kaaslaseks imearmas väike küülikupoeg.
Kas sul on mõni eesmärk, mida tahaksid loomakaitses
saavutada? Miks oled loomakaitsja, vabatahtlik? Miks see on
oluline?
Eesmärke on palju, aga üksinda ei saavuta ma midagi. Ma armastan loomi, nad on elusolendid (tunnevad valu, kiindumust, kurbust jne) ja see paneb mu kaitsma nende õigusi võrdselt inimeste omadega. Ma arvan, et loomakaitse olulisust ei oska ma enam paremini ja põhjalikumalt avada, kui seda juba viimasel ajal tehtud on.
Millised on sinu hobid? Ütle palun mõni põnev fakt enda kohta.
Teen pisut tervisesporti ja kui seda ei tee, siis otsin kusagilt mõne koera, kellega jalutada või joosta. Kuna mul endal ei ole veel olnud võimalust koera võtta, siis olen alati suurima rõõmuga valmis sõprade ja tuttavate koertega jalutama.
Kas sul endal on lemmikloomi?
Kui jah, siis kirjelda oma lemmikuga seoses mõnda põnevat seika. Jah, mul on üks äge kass kodus ning teine äge kass ema juures (nad on
küll ühte värvi, aga iseloomud ei sobi kokku). Oeh, neid põnevaid seiku juhtub iga päev ja need ei jää tihti meelde või on sellised, et ei ole
võimalik kirjeldada. Lõbus on ehk fakt, et mu kass fännab oomegakapsleid. Juhul kui keegi krõbistab tabletilehega, on teada, et teisest toast tuleb kiirel sammul ja ootusärevuses kapslifänn. Kapsel võetakse hambusse, tehakse paar mängutiiru ja süüakse see (õlipritsmed lendamas) ära. Veider 🙂
Mida tahaksid inimestega jagada või neile soovitada?
Hoiame ja kaitseme neid, kes on nõrgemad ning kelle elu ja heaolu sõltub
paljuski meist, inimestest.