Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade piiramatu eemaldamine loodusest majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ja jahikoerte katsetused elusa metslooma peal.
„Meil on hea meel, et jahiseaduse eelnõu ei luba vibujahti ning jahipidamist jahikulli kasutades,“ selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin ning kinnitas, et selts toetab jahikulli ja pistrikute kasutamise osas Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohta, mille kohaselt võivad sellised jahipidamisviisid ohtu seada kaitse all olevad ja teised linnuliigid ning suurendada ebaproportsionaalselt jahindusalase järelevalvega seonduvat halduskoormust.
Üheks suurimaks murekohaks on Eesti Loomakaitse Seltsi kohaselt aga eelkõige muudatus, millega võimaldatakse sisuliselt piiramatus mahus kohaliku liigi loomi loodusest eemaldada (mh majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks). Samuti on Valtini sõnul eelnõus jahikoera katsetused elusloomadel lubatud ja täiesti reguleerimata, mistõttu võib neid põhimõtteliselt igaüks läbi viia. Problemaatiline on ka küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt, kes võib antud jahipiirkonnas toimetada tähtajatult ja lubada piiramatu summa eest küttida selles piirkonnas suurulukeid, samas kui väikeulukite küttimismahud on sisuliselt maaomanike otsustada.
Seltsile jäi selgusetuks, kas jahiseaduse väljatöötamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu 1979. a. Berni konventsiooni Euroopa eluslooduse ning looduslike elupaikade kaitse kohta. Konventsioonis on reguleeritud nii loomade loodusest eemaldamine, jahikoerte katsetamine kui ka muud olulised jahindusküsimused.
„Oleme seisukohal, et metsloomad on loodusressurss, mille säilimise tagamine on riigi kohustus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peaks olema üles ehitatud ka jahiseadus tervikuna. Taunime, et eelnõus on võetud lähtealuseks, et metsas vabalt elavad loomad on peremehetu vara, keda võib igaüks piiramatus mahus hõivamisega „omandada““, kinnitas Valtin.
ELSi poolt esitatud ettepanekutega saab tutvuda SIIN