Eelmisel nädalal toimunud viiendal rahvusvahelisel loomade heaolu konverentsil rõhutati tungivalt, et loomade kaitset tuleb võtta tõsiselt igal tasandil, sest see on otseselt seotud turvalise ja vaimselt terve ühiskonnaga. Loomade heaolu ja inimeste heaolu on tihedalt läbi põimunud ning nende vahele ei saa tõmmata selgeid piire – kõik on omavahel seotud.
Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti koostöös korraldatud konverentsil osales sel aastal üle 120 loomakaitsja, veterinaari, ametniku ja loomapidaja. Üritusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid ja jagati mõtteid, mis peaksid olema igaühe südames ja tegudes.
“Ei ole vahet, kas oleme suured loomasõbrad või mitte – loomade väärkohtlemine võib sageli viidata tõsisematele probleemidele, nagu koduvägivald, kuritegevus või vaimsed probleemid. Seetõttu tuleb loomadega seotud juhtumitele läheneda põhjalikult, mitte pealiskaudselt, nagu seda täna tihti tehakse,” kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
„Loomade heaolu tagamise võti on ennetustöö,“ lisas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann. “Kui inimesed on teadlikumad, märkavad ja annavad kahtlust äratavatest juhtumitest teada, on meil võimalik palju kurja ära hoida. Oluline on teha ka koostööd, sest teeme seda sama eesmärgi nimel. Üheskoos suudame aidata ja olla hääleks neile, kes ise end kuuldavaks teha ei saa, ja nii parandada meie kõigi heaolu.“
Konverentsil jagasid oma teadmisi, läbi proovitud praktikaid ja head nõu loomade heaolu eest seisjad nii Eestist kui ka kaugemalt. Pikaajalise politseitöö taustaga briti loomakaitsja Mark Randell tõi välja, et loomade piinamisel on tihtipeale seosed inimeste käitumisega laiemalt ning kõiki juhtumeid tuleb seega väga tõsiselt võtta. Loomaarst ja käitumisteadlane Amber Batson lahkas keerulise taustaga loomade teemat, tutvustades erinevaid viise olukorra mõistmiseks ja lahendamiseks. Tiina Pullola rääkis loomade heaolu suurimatest väljakutsetest Soomes ning jagas erinevaid juhtumeid.
Olulised tõdemused Rahvusvaheliselt loomade heaolu konverentsilt:
- Loomade heaolust sõltub meie heaolu ja seepärast tuleb loomadega seotud juhtumitesse suhtuda tõsiselt ja neid lahendada tõhusalt. Seal, kus kannatavad loomad, kannatavad sageli ka inimesed ja vastupidi. Uuringute järgi 71% perevägivalla ohvritest teatas, et nende vägivallatseja kuritarvitas ka nende lemmikloomi. [1] Kriminaalid ja probleemsed noored, kes väärkohtlevad loomi, on sageli olnud ise vägivalla ohvrid. [2]
- Loomade vajadused võivad olla keerulised ja meile mõistetamatud. Mitte kõik loomad ei sobi meie kodudesse, ning enne looma võtmist tuleb mõista tema individuaalseid vajadusi. [3]
- Looma võttes pead arvestama, et see muudab sinu elu. Loom on isiksus, keda tuleb austada, ning tema heaolu tagamine tähendab vastutust tema vajaduste eest. Tuleb olla valmis, et loomale liigiomaste tingimuste ja tegevuste võimaldamine nõuab enda elu ümberkorraldamist.
- Loomad peavad saama tunda rõõmu meiega koos elamisest. Meie kohustus ei ole pakkuda loomadele ainult miinimumtingimusi, vaid tagada neile positiivsed elukogemused, nt olenevalt liigist suhtlus liigikaaslastega või inimesega ja tegevused, mis pakuvad põnevust. [4]
- Koostöö viib suuremate eesmärkideni. Isegi kui suhtumine on loomakaitseorganisatsioonide, ametkondade ja muude spetsialistide vahel erinev, on võimalik leida ühised eesmärgid ja tegutseda üheskoos.
- Teadus- ja tõenduspõhine lähenemine on võtmetähtsusega. Loomade kaitsmisel ja abistamisel tuleb lähtuda teaduslikest uuringutest, sest ainult nii saame tõendada teatud sammude vajalikkust ja tagada loomade heaolu.
Loomade kaitse ei ole mitte ainult eetiline kohustus, vaid ka osa laiemast inimeste vahelise vägivalla ja kuritegevuse ennetamisest. Koostöö, teadlikkus ja teaduspõhised lahendused on need, mis viivad meid edasi, tagades nii loomade kui ka inimeste heaolu. Turvaline ühiskond on see, kus loomad on kaitstud.
Rahvusvaheline loomade heaolu konverents toimus tänavu viiendat korda ning selle eesmärk on jagada kogemusi ja praktikaid nii Eestist kui kaugemalt, et tugevdada ennetustööd ning leida juba maailmas töötanud lahendusi lemmikloomadega seotud probleemidele.
Allikad:
1 (Mark Randell ettekanne) Arluke, A. Levin, J. Luke, C. (1999). The Relationship of Animal Abuse to Violence and Other Forms of Antisocial Behavior.
2 (Mark Randell ettekanne) Flynn, C. P. (2000). Woman’s best friend: Pet abuse and the role of companion animals in the lives of battered women. Violence Against Women.
3 (Amber Batson ettekanne) McMillan, F.D. ed., 2019. Mental health and well-being in animals.
4 (Amber Batson ettekanne) Mellor, D.J., Beausoleil, N.J., Littlewood, K.E., McLean, A.N., McGreevy, P.D., Jones, B. and Wilkins, C. (2020). The 2020 five domains model: Including human–animal
interactions in assessments of animal welfare.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tegevusvaldkonnaks on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning kommunaalvaldkonda kuuluvate avalike teenuste osutamine Tallinnas, lähtudes soodsa elukeskkonna tagamise eesmärgist ja säästva arengu põhimõtetest.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee
Hellika Landsmann
Lemmikloomade heaoluteenuse juht
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Hellika.Landsmann@tallinnlv.ee