Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

No cookies to display.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

No cookies to display.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

No cookies to display.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Eestis suureneb eksootiliste loomade arv, kuid kas me ka teame, mida need loomad vajavad?

Eksootilised loomad on äärmiselt põnevad ja kindlasti pakuvad huvi igale loomasõbrale. Kuid Eesti Loomakaitse Selts juhib tähelepanu, et eksootiliste loomade käitumine ja psühholoogilised vajadused on palju mitmetahulisemad ja see teeb...

Eksootilised loomad on äärmiselt põnevad ja kindlasti pakuvad huvi igale loomasõbrale. Kuid Eesti Loomakaitse Selts juhib tähelepanu, et eksootiliste loomade käitumine ja psühholoogilised vajadused on palju mitmetahulisemad ja see teeb nende pidamise keeruliseks, kui mitte võimatuks. Eestis tuuakse igal aastal kaubanduslikul eesmärgil tuhandeid eksootilisi loomi.

Kahjuks jääb eksootide puhul sageli tähelepanuta, et tegu ei ole kodustatud loomadega. Kuigi sellised loomad võivad olla sündinud kunstlikes tingimustes, jäävad nad siiski metsloomaks, kel on hoopis teised vajadused kui kodukassil või koeral. Nendele sobivate elutingimuste loomine võib osutuda katsumuseks isegi loomaaedadele. “Seltsi hoole alla jõuavad sageli eksootilised liigid just siis, kui nende omanikud avastavad, et ei saa enam loomaga hakkama – loom on haigestunud või tema käitumine on loomapidajale muutunud talumatuks. Haruldased ei ole ka enam juhtumid, kus eksoodid leitakse hulkumast,” lisas ELSi otsese abistamise juht Margit Midro. 

Viimase kahe aasta jooksul on Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestisse kaubanduslikult imporditud tuhandeid eksootilisi loomi, sealhulgas: papagoisid ja puurilinde 2108, närilisi 4842, roomajaid 440, putukaid ja ämblikulaadseid 534. Lisaks erinevaid dekoratiivkalu, keda on toodud Eestisse 50 tuhande ringis. Tõenäoliselt on neid loomi toodud siia kordades rohkem, kuna eksootide pidamisest lemmikloomana ei pea kuskile teavitama ega seda registreerima. Samuti ei ole teada, mis neist loomadest siin edasi saab.

Eksootiliste loomade heaolu sõltub nende liigispetsiifilistest vajadustest, millega sageli ei arvestata. Teadusuuringud näitavad, et eksootiliste loomade pidamine kodustes tingimustes võib põhjustada neile märkimisväärset stressi ja terviseprobleeme (Warwick, 2018). 

Eksootiliste loomade puhul tuleb arvestada:

  1. Spetsiifilise elukeskkonnaga – Paljud eksootilised loomad vajavad kindlat temperatuuri, niiskust ja valgustust. Sisalikud ja maod, vajavad looduslähedasi tingimusi, mida on kodustes tingimustes raske tagada (Baines, 2016). Näiteks kameeleonid elavad troopilistes vihmametsades, kus niiskustase kui ka temperatuur öösel ja päeval muutub. Ilma sobivate UVB-lambita ei suuda nad sünteesida D3-vitamiini.
  2. Õige toitumisega – Paljude eksootiliste liikide toitumisvajadused on keerulised ning puudulik või vale toit võib põhjustada raskeid haigusi. Näiteks vajavad papagoid mitmekesist toitu, mitte ainult seemnesegu, ning kaltsiumivaegus on tavaline probleem roomajate seas (Girling & Raiti, 2018). Amatsoonpapagoid toituvad looduses peamiselt puuviljadest ja pähklitest, kuid kodus pakutakse neile sageli ainult seemnesegusid, mis ei anna neile kõiki vajalikke toitaineid.
  3. Vaimne ja füüsiline stimulatsiooniga – Papagoid ja närilised vajavad igapäevaseid tegevusi, et vältida käitumisprobleemide tekkimist. Papagoidel võib sotsiaalse suhtluse puudumine põhjustada stressi ja enesevigastamist, nagu sulgede kitkumine (Meehan, 2003). 
  4. Veterinaarabi kättesaadavusega – Eestis on eksootiliste loomade veterinaarabi piiratud ning paljud omanikud ei oska märgata oma lemmiku terviseprobleeme. Näiteks suudavad roomajad osavalt varjata oma haigusnähte, mistõttu jäävad probleemid sageli pikaks ajaks märkamatuks ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui ei ole looma enam võimalik päästa.  (Martínez-Silvestre, 2015). 

Enne eksootilise looma võtmist tuleb põhjalikult uurida, millises keskkonnas loom looduses elab ning kas on võimalik tagada talle sama elukeskkond ja hooldus kodustes tingimustes. Samuti tuleb alati kontrollida kust ja kelle käest endale loom soetatakse.

 

Allikad:

  • Warwick, C. (2018). Exotic pet suitability: Understanding some problems and solutions. Journal of Veterinary Behavior.
  • Baines, F. M.(2016). Survey of lighting used in UK pet reptiles. Journal of Zoo and Aquarium Research.
  • Girling, S. J. (2018). BSAVA Manual of Reptiles. British Small Animal Veterinary Association.
  • Meehan, C. L.. (2003). Isosexual pair housing improves the welfare of young Amazon parrots. Applied Animal Behaviour Science.
  • Martínez-Silvestre, A. (2015). Common health problems in reptiles: A review. Journal of Exotic Pet Medicine.
Leave a Reply