Eesti Loomade Eestkoste Võrgustikule (ELEV) tekitab muret laia kõlapinda saanud väide, mis ütleb, et loomi päästvad ühingud peavad uue seaduse tõttu oma tegevuse lõpetama ja loomad hukkama. Seesugused emotsionaalsed ja hirmutavad väited on suurendanud segadust, süvendanud vastasseisu ka loomakaitsjate endi seas ning varjutanud arutelu seaduse tegeliku eesmärgi üle – parandada loomade heaolu ja tagada nende vajadustega arvestamine.
Kolmapäeval osalesid ELEVi liikmed Riigikogu loomakaitse toetusrühma kokkukutsutud koosolekul, kus arutati loomakaitseseaduse eelnõuga seotud küsimusi. “Kohtumisel arutati eelnõu punkte, mis organisatsioonidele muret tekitab. Lauale jäi üks punkt. Kõige rohkem muret ja segadust tekitas punkt, mis näeb ette veterinaari kaasamise. Eelnõu praegune sõnastus jätab mulje, nagu peaks üks veterinaar tegelema kõigi küsimustega ja käima isiklikult kõigis hoiukodudes. Kuna ka meis on see punkt muret tekitanud, oleme sel teemal ministeeriumiga korduvalt suhelnud. Oleme saanud kinnituse, et muret tekitavad tõlgendused ei vasta tegelikkusele ning veterinaarteenuse täpne sisu määratakse kindlaks määrusega pärast eelnõu vastuvõtmist,” lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Veterinaarteenuse täpne sisu määratakse kindlaks rakendusmäärusega pärast eelnõu vastuvõtmist. Samas nõustusid nii Riigikogu liikmed kui ka ministeerium, et kõnealune punkt vajab selgemat sõnastust. Samuti on võimalik vastu võetud eelnõu punkti muudatusettepanekuga ümber sõnastada. Seda plaanivad ka mitmed Riigikogu liikmed teha.
ELEV toetas eelnõu vastuvõtmist, et ühe punkti muutmise vajaduse tõttu ei viibiks ka teiste oluliste loomakaitseliste meetmete jõustumine nagu koerte ketis pidamise ja zoofiilia keeld, Põllumajandus- ja Toiduametile suuremate õiguste andmine loomade võõrandamiseks, karistuste karmistamine jne.
Väited, et seaduse tõttu peavad loomakaitseorganisatsioonid tegevuse lõpetama ja loomad hukkama, esitatakse justkui vältimatu tulemusena. See tekitab ärevust inimestes, kes on aastaid loomi päästnud ja nende eest hoolitsenud kui ka neis, kellel valdkond korda läheb, ning juhib tähelepanu kõrvale seaduse tegelikust eesmärgist.
ELEV rõhutab, et loomakaitseseaduse eesmärk ei ole sulgeda varjupaiku ega hoiukodusid või sundida kedagi loomi hukkama. Eesmärk on tagada loomade füüsiline ja vaimne heaolu ning arvestada nende liigispetsiifiliste vajadustega ka varjupaikades ja hoiukodudes. Seadus suunab ühinguid tegutsema üha enam loomade heaolu tagamise nimel. Selle eesmärgini jõutakse üheskoos, loomade vajadustega arvestades ja neile sobivaid lahendusi leides – mitte loomi hätta jättes või hukates. „Loomakaitseseadus peab lähtuma eelkõige loomade vajadustest ja heaolust. Arutelus ei tohi unustada, et nõuete keskmes on loomad ise – nende vajadused, heaolu ja õigus liigikohasele kohtlemisele. Kui mõni nõue on ebaselge või vajab muutmist, tuleb otsida lahendusi, mis lähtuvad loomade huvidest, mitte levitada valeväiteid ja tekitada põhjendamatut hirmu,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing.
ELEV kutsub avalikkust ja loomakaitsjaid üles lähtuma faktidest ning hoidma lugupidavat suhtlust. Ka loomakaitsjate seas võib olla eriarvamusi, kuid need ei tähenda, et ühine eesmärk oleks kadunud. Loomade huvides on, et seaduse puudused saaksid muudatusettepanekutega parandatud ja rakendusaktid läbi arutatud ning vastu võetud ning arutelu põhineks faktidel, mitte hirmul.