Loomakaitseorganisatsioone nähakse justkui uue aja nähtusena, mis on tekkinud meile välismaailma mõjul. Kuid see ei vasta tegelikkusele. Loomade kaitsega tegelevad organisatsioonid on siin maal olemas olnud juba Liivimaa aegadest ning aktiivselt tegutsenud kuni Nõukogude ajani välja. Liikmeskond on olnud organisatsioonidel märkimisväärne ja loomade eest on seisnud läbi aegade tuntud ja edukad ühiskonna tegelased.
19. sajand ja 20. sajandi algus: loomakaitseorganisatsioonide teke ja areng
1861 – Liivimaa kubermangus asutati Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, mis oli esimene teadaolev loomakaitseorganisatsioon Eestis.
1869 – Tallinnas loodi Tallinna Loomakaitse Selts, mis oli vanim loomakaitseorganisatsioon Eesti kubermangus. Selle peamisteks eesmärkideks olid loomade väärkohtlemise vähendamine ja põllumajandusloomade heaolu parandamine.
1901 – Tartus asutati Tartu Eesti Loomakaitse Ühing, mille eeskujul loodi järgnevatel aastakümnetel mitmeid sarnaseid organisatsioone üle Eesti.
1927 – 1933 – Erinevates Eesti linnades asutati mitmeid loomakaitseorganisatsioone:
- 1927 – Haapsalu ja Petseri loomakaitseühingud
- 1930 – Nõmme ja Pärnu loomakaitseühingud
- 1931 – Tapa loomakaitseühing
- 1933 – Kuressaare Loomakaitse Selts
1929 – Loodi Eesti Loomakaitseliit, mis ühendas 22 loomakaitseorganisatsiooni üle Eesti.
1935 – Eestis tegutses juba 22 loomakaitsega tegelevat seltsi ja ühingut, kuhu kuulus kokku 4500 täiskasvanut ja sama palju noorliikmeid.
Loomakaitsjate tegevus enne Nõukogude okupatsiooni
Loomakaitsjate ülesandeks oli loomade pidamise, transportimise ja hukkamise jälgimine, vajadusel sekkumine ning koostöö politseiga loomade väärkohtlemise juhtumite lahendamisel. Raskemad rikkumised võisid lõppeda suurte rahatrahvide või isegi vangistusega.
Samuti tegelesid loomakaitsjad teavitustööga – paigaldati nn hobusepalved, mis soovitasid hobuste ülekoormamist vältida, ning korraldati loenguid, et edendada humaansemat suhtumist loomadesse.
Loomakaitsealased väljaanded Eestis
1934 – 1936 – Tartu Eesti Loomakaitse Ühing andis välja Loomakaitse Ajakirja, kus kajastati loomakaitse seltside tegevust, uuringuid ja rahvusvahelisi uudiseid loomade heaolust. Ajakirjas avaldati ka loomapiinamise eest karistatute nimed.
1935 – Eesti Loomakaitseliit hakkas välja andma ajakirja Eesti Loomasõber, mis jätkas ilmumist pärast seltside liitumist kuni 1939. aasta alguseni.
1939 – Eesti Loomasõber liitus Loodushoiu- ja Turismi-Instituudi väljaandega Loodushoid ja Turism, põhjuseks rahaliste ressursside nappus ja soov jõuda laiema lugejaskonnani.
Nõukogude aeg: loomakaitse allasurumine ja taaselustumine
Nõukogude periood – Loomakaitseorganisatsioonid olid tugeva riikliku kontrolli all ning tegevus piirdus peamiselt kariloomade heaolu ja veterinaarteenuste arendamisega.
1988 – Pärast pikka pausi loodi Tartu Loomakaitse Selts, mis tähistas loomakaitseliikumise uut algust Eestis.
1990 – Asutati Eesti Loomakaitse Selts, mis tegutses 9 aastat, kuni see sundlikvideeriti.
1999 – Eesti Loomakaitse Selts taasasutati, olles üks Eesti vanimaid loomade heaolu ja ennetustööga tegelevaid organisatsioone. Ametlikuks asutamis aastaks loetakse 2000. aastat.
Loomakaitseorganisatsioonid tänapäeval
Tänapäeval tegutseb Eestis kümneid loomakaitseorganisatsioone, kuid enamik neist keskendub loomade päästmisele ja varjupaiga pakkumisele. Ennetus- ja teavitustööga tegelevad organisatsioonid on pigem erandlikud.
Peamised ennetus- ja teavitustööga tegelevad organisatsioonid:
- Eesti Loomakaitse Selts (2000) – keskendub loomade heaolu parandamisele, väärkohtlemise ennetamisele, avalikkuse teavitamisele, koolitustele ja õigusloomes osalemisele.
- Eestimaa Loomakaitse Liit (2010) – seisab loomade õiguste eest, pöörab tähelepanu seadusandluse vajakajäämistele ja avalikustab loomade väärkohtlemise juhtumeid.
- Loomus (2014) – tegutseb loomade eestkoste organisatsioonina, edendades hoolivat ja jätkusuutlikku suhtumist loomadesse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
- Nähtamatud Loomad (2017) – keskendub põllumajandusloomade kaitsele ja nende elutingimuste parandamisele.
Loomakaitseorganisatsioonide roll ühiskonnas ja seadusandluses
Loomakaitseorganisatsioonid on olnud olulised seadusandluse arendamisel ja ühiskondlike hoiakute kujundamisel.
-
- 2000. aastal võeti vastu Eesti loomakaitseseadus, mille väljatöötamisel oli Eesti Loomakaitse Selts üks peamisi partnereid.
- 2000. aastate algusest alates on Eesti Loomakaitse Selts teavitanud avalikkust intensiivpõllumajanduse varjukülgedest, eksootiliste loomade pidamise problemaatikast ja vastutustundlikust loomapidamisest.
- Nähtamatud Loomad on viinud fookusesse munakanade pidamistingimused ja teinud tööd nende elutingimuste parandamiseks.
- Loomus on seinud põllumajandusloomade heaolu eest ja viinud lõpuni karusloomafarmide keelustamise.
Loomakaitseorganisatsioonid on Eestis tegutsenud juba üle 160 aasta, olles oluline osa ühiskonna arengust ja loomasõbralike väärtuste edendamisest. Kuigi nende roll ja tegevus on ajas muutunud, on nad jätkuvalt olnud aktiivsed nii loomade otsese kaitse kui ka teadlikkuse tõstmise ja seadusandluse suunamise vallas.
Allikad: Hein, K (2024). Eesti loomakaitseliikumiste juured. Müürlileht. https://www.muurileht.ee/eesti-loomakaitseliikumise-juured/
Lagerspetz, M. (2004). Civic Society and the Third Sector in Estonia: From Co-option to Partnership. Journal of Baltic Studies.
Loomakaitse Ajakiri. 1934 – 1936.
Eesti Loomasõber, 1939.
Tammaru, T. (2020). Eesti seltsiliikumise ajalugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Toomet, T. (2012). Hea lugu ja hea tegu. Eesti Päevaleht.