Nii lemmikloomad kui lapsed vajavad stabiilset ja armastavat kodu, aega, tähelepanu, head kasvatust ning kindlat sissetulekut toidu, arstiarvete ja kõige muu vajaliku tasumiseks. Täpselt nii nagu lapsed vajavad vanemaid, sõltub lemmiku käpakäik otseselt tema omanikust, kelle vastutada jääb looma elu koju toomise hetkest. Ehkki väikese erinevusega: kaua elavat lemmikut ei saa ka 18 aasta möödudes laia maailma avastama saata, sest erinevalt täiskasvanud inimesest koduloom sellega hakkama ei saa.
Sageli ei taibata looma võtmist tõsiseks teemaks pidada, veel vähem mõelda enne läbi, kas üldse ja milline loom enda harjumuste ja elutingimustega sobida võiks. Nii toob iga sügis loomakaitsjatele hulgaliselt teateid suvilatesse maha jäetud koduloomadest, kes suve lõpuks on kasvanud oluliselt suuremateks ja nõudlikumateks tegelasteks kui nad veel puhkuse alguse ja loomavõtu tuhinas tundusid. Lisaks poetavad mitmed meie liigikaaslased oma liiga suureks kasvanud kilpkonna mantlihõlma varjus salaja loomaaeda, selle asemel, et uurida pisikese beebikilpkonna kasvamise kohta enne loomapoes elu olulisema ostu sooritamist. Harvad ei ole kahjuks ka lood, mil pererahvas oma noore ja terve kassi või koera magama panna laseb – olgu põhjus milline tahes, on loomaomanik selle kahetsusväärse teo eest igal juhul vastutav.
Milline loom mulle sobib?
Enne loomavõtu plaani ja pärast allergiatestide tulemusi tuleb pidada nii enda kui oma pereliikmetega maha aus ja põhjalik vestlus teemal: milline loom meile sobida võiks ning kas meil tema pikaks ja täisväärtuslikuks eluks aega, ruumi ja raha jätkub?
Aega vajavad kõik lemmikud pea ühtmoodi palju: isegi kui tegemist on ebasotsiaalse loomaga, nõuab ka ainult tema puuri või akvaariumi korrashoid pidevat tööd ja tähelepanu. Samas vajavad mitmed puuris peetavad lemmikud tihtilugu lähedust ja tegelemist ka väljaspool puuri – näiteks on küülikud oma inimesi usaldama hakates väga sotsiaalsed ning armastavad mööda tuba ringi hüpata ja pererahvaga koos aega veeta.
Lisaks on jälle ka terve hulk neid kodus peetavaid loomi, kellele inimese seltskond pigem ei sobi. Enamasti just lastele lemmikuteks võetud hamstrid vajavad päevasel ajal pikka ja segamatut und, ärkavad alles õhtupimeduses ning tahavad siis süles püsimise asemel hoopiski kapi alla plehku panna või oma jooksuratta peal sportida. Ka kiiresti suureks (keskmiselt 25 cm) kasvavad ja kõrge eani (olenevalt liigist 30-60 aastat) elavad kilpkonnad ei armasta üleliigset tähelepanu, küll aga vajavad nad hädasti just oma looduslikule elukeskkonnale omaseid tingimusi, mille loomine kodustes oludes on kallis ja keeruline.
Kas lemmik mahub minu tulevikuplaanidesse?
Vähem oluline ei ole enne loomavõttu ka tulevikuplaanide tegemine, et pikk reis või kolimine lemmikule saatuslikuks ei saaks. Üsna mitmed üürikorterid ja korteriühistud keelavad teatud loomade pidamise sootuks. Ka kallimaga kokku kolimine või lapse saamine on lemmiku heale käpakäigule riskantne, sest uutel pereliikmetel võib tekkida looma vastu allergia või ei sobi nad omavahel mõnel muul põhjusel kokku.
Eksootiline metsloom kodustes tingimustes
Lisaks mitmetele teistele juba eelpool nimetatud eksootilistele loomadele on tänastes Eesti kodudes populaarsust kogumas Aafrika kääbussiilide pidamine. Tegemist on sotsiaalmeedias armsate fotodega laineid lööva ja meile tuntud siilist suuruselt vaid veerandi jagu tegelasega, kes tegelikult on siiski ööelu armastav metsloom, kes ei sobi meie koju üldse mitte nii hästi kui selleks ammu aretatud kass või koer. Suurbritannias on kääbussiilide hulk kasvanud kuue aasta jooksul kolmesajalt kümnele tuhandele ning sellega on kahjuks kasvanud ka nende arv varjupaikades, sest hoolimata oma vahvast välimusest sobivad nad vähestesse kodudesse.
Enne kui looma võtad, kaalu pikalt, kas oled valmis tema eest aastaid vastutama, sest igal inimesel ei pea lemmikut olema. Küll aga peab igal lemmikul olema oma inimene!
Artikkel ilmus 28.10.2014 Eesti Päevalehe teemalehes “Lemmikloom”.
Autor: Liisi Moosaar, Eesti Loomakaitse Selts