2024. aastal läbiviidud uuringu kohaselt peetakse EL-is hinnanguliselt 78 – 200 miljonit eksootilist looma, sealhulgas imetajaid, roomajaid, linde ja kahepaikseid. Samuti tuuakse välja, et tekkinud on kriitiline vajadus ühtlustatud regulatsioonide järele, mis piiraks eksootiliste loomade pidamist lemmikloomadena. Üks tõhusamaid lahendusi, on positiivne nimekiri, mis määratleb liigid, mida võib kodudes pidada.
“Iga regulatsioon aitaks praegusel hetkel olukorda veidigi parandada, kuid positiivne nimekiri on olnud see meetod, mis on siiani ennast kõige edukamalt tõestanud. See on kergesti hallatav, probleeme ennetav ja ka looma kaugele inimesele arusaadav. Negatiivne nimekiri seevastu on sageli liiga pikk või jääb tavainimesele keeruliseks. Seda kinnitab ka Leedu kogemus, kus varem kehtis just negatiivne nimekiri. Ametnikud leidsid, et ligi 800 liigist koosnevat loetelu on äärmiselt keeruline hallata ning see ei suuda probleeme ennetada – liigid lisati nimekirja sageli alles siis, kui kahju oli juba tekkinud. Positiivne nimekiri on aga üheselt arusaadav: see määratleb selgelt, milliseid liike tohib kodus pidada, ning ühtlasi tähendab see, et kõik liigid, mida nimekirjas ei ole, ei ole lemmikloomadena lubatud,” selgitas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Miks on positiivne nimekiri vajalik?
- Loomade heaolu kaitse
Eksootilised loomad, nagu maod, papagoid või iguaanid, ei saa tihti kodustes tingimustes eluks vajalikke tingimusi. Raport näitab, et valdav osa neist loomadest kannatab stressi, sobimatu toitumise ja piiratud liikumisvõimaluste tõttu, kuna enamik lemmikloomaomanikke ei mõista nende keerulisi bioloogilisi vajadusi. Näiteks paljud linnud, nagu papagoid, kannatavad kodustes tingimustes kitsas puuris pidamise tõttu tõsise psühholoogilise stressi all. Roomajad, nagu iguaanid või maod, surevad sageli puuduliku UV-valguse ja sobimatu toitumise tõttu. - Rahvatervise riskide vähendamine
Eksootilised loomad võivad olla zoonootiliste haiguste, nagu salmonelloos, psittakoos ja herpesviirus B, kandjad. Raporti kohaselt on näiteks 77–90% roomajatest seotud salmonelloosi levikuga inimestele. Suurte roomajate, ahvide või röövlindude pidamine on toonud kaasa raskeid rünnakuid, mille ohvriks on langenud nii omanikud kui ka kõrvalised isikud. Raporti kohaselt on USA-s registreeritud üle 1000 tõsise rünnaku, mis on põhjustanud eksootilised lemmikud. Positiivne nimekiri aitaks vältida haiguste levikut ning ohtu, kehtestades ranged piirangud liikidele, mis kujutavad ohtu rahvatervisele. - Looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
Eksootiliste loomade tahtlik vabastamine või põgenemine kahjustab ökosüsteeme. Näiteks invasiivsed liigid, nagu punakõrv-ilukilpkonn ja roheline iguaan, on juba mitmetes Euroopa riikides põhjustanud kohalike liikide arvukuse vähenemist ja ökosüsteemide tasakaalu häirimist. Positiivne nimekiri aitab piirata selliste liikide levikut.
Mida aitab regulatsioon saavutada?
- Loomade heaolu parandamine: Vähendades sobimatutes tingimustes peetavate loomade arvu.
- Rahvatervise kaitse: Väheneb zoonootiliste haiguste leviku oht.
- Invasiivsete liikide probleemi leevendamine: Välditakse liikide loodusesse sattumist, kaitstes kohalikke ökosüsteeme.
- Loomadega seotud kaubanduse reguleerimine: Positiivse nimekirja alusel on loomaomanikel lihtne teada, milliseid liike on lubatud pidada, mis vähendab tahtmatuid rikkumisi ja võimaldab ametivõimudel tõhusamalt järelevalvet teostada. Piiratakse ebaseaduslikku kaubandust, milles paljud loomad surevad enne lõppsihtkohta jõudmist.
Belgia ja Hollandi, kes on positiivse nimekirja kehtestanud, kogemused näitavad positiivse nimekirja tõhusust eksootiliste loomadega seotud probleemide vähendamisel. Belgia, esimene riik Euroopas, kes kehtestas positiivse nimekirja 2001. aastal, on näinud hüljatud ja väärkoheldud loomade juhtumite märgatavat vähenemist – näiteks loomade päästekeskustes on eksootiliste liikide vastuvõtt vähenenud hinnanguliselt 30%. Samuti lihtsustab nimekiri loomaomanike teadlikkust lubatud liikidest, vähendades ebasaeaduslikku kaubandust ja tõhustades järelevalvet. Holland, kes rakendas nimekirja 2015. aastal koos teaduspõhise lähenemisega, on saavutanud olulist edu nii zoonootiliste haiguste leviku piiramises kui ka invasiivsete liikide loodusesse sattumise vähendamises – näiteks on punakõrv-ilukilpkonnade juhtumid looduses vähenenud üle 40%.