Eksootide pidamine ja kaubandus

Kuidas aitab ELS eksootilisi loomi? Töötame selle nimel, et võõramaistel metsloomade (eksootiliste loomade) pidamine ja kaubandus oleks efektiivselt reguleeritud. Hoiame silma peal pidamistingimustel, koolitame ja anname nõu. Oleme eksootiliste loomade...

Eesti Loomakaitse Selts > Eksootide pidamine ja kaubandus

Kuidas aitab ELS eksootilisi loomi?

Töötame selle nimel, et võõramaistel metsloomade (eksootiliste loomade) pidamine ja kaubandus oleks efektiivselt reguleeritud. Hoiame silma peal pidamistingimustel, koolitame ja anname nõu.

  • Oleme eksootiliste loomade pidamise ja kaubanduse probleemidest teavitanud nii Maaeluministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti kui ka Riigikogu ümarlauaaruteludel.
  • Loomakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse raames oleme korduvalt esitanud ettepaneku lisada seadusesse lubatud loomaliikide nimekiri.
  • Regulaarselt saadame parlamendi ja komisjonide liikmetele teavet Euroopa Liidu eksootiliste loomade kaubandust puudutavate regulatsioonide ja plaanide kohta, rõhutades lubatud loomaliikide nimekirja vajalikkust ning palume hääletada selle toetuseks.
  • Teeme tihedat koostööd rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonidega, eelkõige Eurogroup for Animalsi ja Animal Advocacy and Protectioniga.
  • Lisaks toome eksootiliste loomade probleemid regulaarselt meedia tähelepanu alla.

Kes on eksootiline loom?

Eksootiline loom on võõramaine metsloom, keda ei ole kodustatud. Kodustamine on selektiivne aretusprotsess, mis kestab tuhandeid aastaid.

Üldjoontes loetakse võõramaiseks kõiki loomi, kes ei ole meie loodusele omased ehk on tavapäraselt lemmikuna peetavatest loomadest ebaharilikumad. Siinkohal ei ole määrav, kas loom pärineb kaugelt maalt või on paljundatud meile lähemal. Määravaks on elutingimused, mis on konkreetsele liigile looduslikult omased. 

Eksootilised loomad…

  • vajavad teadlikku hoolt – vajavad vangistuses loodusliku keskkonnaga samaväärseid pidamistingimusi.
  • võivad ohustada inimeste tervist – võivad inimesi rünnata ja vigastada, kui ka levitada zoonootilisi haiguseid.
  • võivad olla ohtlikud teistele loomadele – võivad olla ohtlikud füüsiliselt kui ka levitada haiguseid.
  • võivad rikkuda ökoloogilist tasakaalu – loodusesse sattudes võivad välja tõrjuda kohaliku loomaliigi või hävitada taimeliigi ning eksootilise looma nõudlus kaubanduses võib seada ohtu nende liigi säilimise looduses.

Miks vajavad eksootilised loomad kaitsmist?

Eksootiliste lemmikloomade kaubandus on suur ja julm äri. Metsloomade müümine kauplustes, oksjonitel või internetis on üks suurimaid kuritegeliku tulu allikaid, mis jääb alla vaid relvade salakaubaveole ja narkokaubandusele. Kahjuks jäävad eksootiliste loomade kaubanduses kannatajaks loomad. Paljud ei pea teekonda vastu ja need, kes transpordi üle elavad, surevad alatoitluse, ebaloomuliku ja ebamugava keskkonna, üksinduse või vangistusest tuleneva stressi tõttu enneaegselt.

Eksootiliste loomade kodus pidamine võib olla väga keeruline. Kuna tegu on mets-, mitte kodustatud loomadega, siis vajavad nad vangistuses loodusliku keskkonnaga samaväärseid pidamistingimusi. Ometi ei pruugi teatud liikide pidamistingimuste kohta leida piisavalt või õiget informatsiooni, kuna võib juhtuda, et ka uurijatel puuduvad konkreetse liigi kohta piisavad teadmised. Näiteks, kui otsida informatsiooni punakõrv-ilukilpkonnale sobiva vee temperatuuri kohta, leiab internetist väga erinevaid vastuseid. Milline on õige?

Metsikute loomade kaubanduseks püüdmise, loomulike elupaikade hävitamise ja uute liikide sissetoomise kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele on tajutav kogu maailmas. Washingtoni konventsioon ehk CITES (The Convention of International Trade in Endangered Species) reguleerib kodustamata liikide kaubandust, ohu astmest sõltuvalt, kas lubade või keeldude kaudu. Piirangutest hoolimata on järjest enam tõendeid, et eksootiliste loomade kaubandus seab loomapopulatsioone ohtu. Vangistuses peetavate loomade paaritamine ei ole samuti lahendus – kuna looma päritolu võib olla keeruline tuvastada, saab illegaalne kaubandus jätkuda. Liigi bioloogilist mitmekesisust võib mõjutada ka isendi põgenemine või loodusesse vabaks laskmine. Võõras kliimas võib loom hukkuda muu hulgas nälja või liiklusõnnetuse tõttu. Samas võivad mõned võõrliigid ellu jääda ning levitada haigusi või muuta kohalike liikide konkurentsi elupaikadele ja toidule karmimaks ning viia teise liigi väljasuremiseni.

Loomade püüdmine ja transport on julm

Teekond lemmikloomaks on eksootilise looma jaoks julm ja sageli surmav. Loodusest püütud või vangistuses kasvatatud eksootilised lemmikloomad peavad sageli enne lõppsihtkohta jõudmist läbima pika ja ebamugava teekonna. Teekonna jooksul võib puududa neil ligipääs veele ja toidule ning sageli nad puutuvad kokku teiste kinnipüütud loomadega, suurendades nii haiguste leviku ohtu kui ka uute zoonootiliste haiguste võimalikku tekkimist, mis võivad inimestele levida. Kahjuks sureb keskmiselt 90% loomadest transiidil või esimese vangistuses elatud aasta jooksul.

Lemmikloomakaubanduseks mõeldud Austraalia, Aafrika, Brasiilia ja Indoneesia päritolu loomad kistakse nende kodudest ning transporditakse kurnavates tingimustes. Papagoide nokad ja jalad võivad olla teibitud ning linnud ise topitud plasttorudesse, mida saab hõlpsasti pagasisse peita; ka võivad varastatud linnu- ja roomajate munad olla peidetud spetsiaalsetesse vestidesse, mis võimaldavad kulleritel lennujaama turvakontrolli läbida. Kilpkonnapojad teibitakse kestadesse kinni ja surutakse kümnekaupa soki sisse ning püütonipoegi tarnitakse CD-karpides. Paljud transporditavatest loomadest surevad enne sihtkohta jõudmist.

Vangistuses on kannatused vältimatud

Eksootilised loomad on äärmiselt põnevad ja kindlasti pakuvad huvi igale loomasõbrale. Kuid eksootiliste loomade käitumine ja psühholoogilised vajadused on palju mitmetahulisemad ja see teeb nende pidamise keeruliseks, kui mitte võimatuks. 

Kahjuks jääb eksootide puhul sageli tähelepanuta, et tegu ei ole kodustatud loomadega. Kuigi sellised loomad võivad olla sündinud kunstlikes tingimustes, jäävad nad siiski metsloomaks, kel on hoopis teised vajadused kui kodukassil või koeral. Nendele sobivate elutingimuste loomine võib osutuda katsumuseks isegi loomaaedadele. Meil on keelatud võtta lemmikuks loomi Eesti loodusest, kuid ometi ei näe me probleemi, kui loom pärineb savannist või džunglist. Kui mõnda liiki inimestega koos elamine täiesti rahuldab, sest nende heaolu tagavad toit, peavari ja hool, siis vähetuntud liikide puhul tekib oht, et me hindame nende vajadusi valesti. Nii võimegi teatud liigi lemmikloomana pidamisel teha kahju nii loomale kui keskkonnale, teistele inimestele ja loomadele.

Vangistuses elamine piirab looma loomulikku käitumist ja seab ohtu tema vaimse ja füüsilise heaolu. Sageli puudub loomal piisav peavari ja ruum liikumiseks, toitaineterikas toit ning  kontrollitud keskkond, mis võimaldab hoida loomale sobilikku kehatemperatuuri.

Oskamatu ja võhikust omaniku käes on keerulisi pidamistingimusi vajava eksootilise looma elu ohus. End kerra tõmmanud siilid võivad kergesti viga saada, kui lapsed neid “lahti keerata” üritavad või nad kassi rünnaku ohvriks langevad. Suhkruoravad on väga sotsiaalsed loomad ja kui neile ei pöörata piisavalt tähelepanu, võivad nad end vigastada või surra üksindusest tuleneva stressi tõttu.

Paratamatult jääb vangistusest elatud elu kaugeks elust looduses.

Eksootilised loomad on ohtlikud

Eksootiliste loomade kaubandus on ohuks inimestele ja teistele loomadele. Lisaks sellele, et eksootiline loom võib olla füüsiliselt ohtlik, levitavad nad mitmesuguseid haigusi. 

Juhtumid, kus vangistuses peetav eksootiline loom hammustab inimest, rebib tal jäseme küljest või lausa tapab inimese, on nüüdseks muutunud sagedaseks. 

ÜRO Keskkonnaprogrammi kohaselt pärinevad 75% uutest nakkushaigustest loomadelt. Näiteks pärinesid Ameerika Ühendriikides 2003. aastal alguse saanud ahvirõuged Aafrikast imporditud Gambia rotilt. Loom elas Illinois osariigis kohaliku loomakaupmehe kuuris koos preeriakoertega, kes omakorda kannavad edasi tulareemiat ehk jänesekatku. Samuti tuvastatakse iga aasta Ameerika Ühendriikides 70 000 juhtumit, kus roomaja või muu eksootiline loom annab inimesele edasi salmonelloosi. 

Mul on eksootiline loom. Kas ma olen teinud midagi valesti?

Teame, et enamik inimesi, kes võtavad endale koju eksootilise looma, armastavad loomi. Koduloom toob meie ellu palju rõõmu, mistõttu on loomulik tahta jagada enda igapäevaelu mõne loomaga. Kahjuks tuleb nentida, et iga metsloom, kes satub eksootiliste loomade kaubandusse, kogeb kannatusi.

Ka siis kui anname endast parima, ei ole võimalik tagada metsloomale hoolt, mis täidaks kõik tema vajadused. Kindlasti on mõnda eksootilist looma lihtsam pidada kui teist, ent siiski ei ole meil koduses keskkonnas kunagi võimalik pakkuda metsloomale täisväärtuslikku elu.  

Kui sul on kodus eksootiline loom, leia veterinaar, kes konkreetset liiki hästi tunneb ja küsi eksperdilt nõu. 

Seadused

Kuigi võetakse vastu seaduseid, mis keelavad teatud ohtlike liikide pidamise eraomandis, on enamik neist halvasti jõustatud ja mõeldud pigem inimeste vigastuste ja haiguste eest kaitsmiseks kui loomade heaolu tagamiseks.

LOE/VAATA VEEL:

0