Loomaomanik jättis koera vaklade pureda

11.09.2012 Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) teatati augusti lõpus, et Järvamaal jättis üks loomaomanik pikka aega oma kolli tõugu koera õigeaegse ravita. Looma seisund oli niivõrd kriitiline, et tema elu oli...

11.09.2012

Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) teatati augusti lõpus, et Järvamaal jättis üks loomaomanik pikka aega oma kolli tõugu koera õigeaegse ravita. Looma seisund oli niivõrd kriitiline, et tema elu oli juba tõsises ohus.

Koera ülimalt eluohtliku seisundi avastanud ja praegu koerale hoiukodu pakkuva naisterahva initsiatiivil toimetati koer sama päeva (28. augustil) õhtul Loomade Kiirabi Kliinikusse. Läbivaatusel selgus, et koera tagakeha oli vaklade poolt tõsiselt puretud ning tal oli mädaemakas (pyometra). Veterinaar Kairi Lüüsi sõnul võis koer olla mädaemakat põdenud juba umbes aasta aega. Taolise olukorra jätkudes võinuks vaglad sõna otseses mõttes koera elusast peast nahka pista. Kliinikus tehti koerale naha- ja haavatöötlus ning mädane emakas opereeriti välja.

Praegu on loom hoiukodus ja paraneb jõudsalt. Raviarve on siiani olnud pea 500 eurot, peamiselt on selle tasunud koerale hoiukodu pakkunud naine. Omaniku tütar tasus 160 eurot. Mahuka järelravi maksumus on veel selgumisel.

ELS on pöördunud Järvamaa Veterinaarkeskuse poole palvega koer omanikelt võõrandada ja kontrollida juhtunu asjaolusid ning loomakaitse- ning loomapidamisnõuete rikkumise tuvastamisel algatada koeraomaniku suhtes väärteomenetlus. 

„Loomakaitseseaduse kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt,“ märgib ELSi juhatuse liige Tania Selart. „Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi.“ Ta lisab, et raskemate rikkumiste puhul tuleb loom omanikult ära võtta. 

 

Täiendus, 16.01.2014:

18.12.2012 saabus Järvamaa Veterinaarkeskuselt otsus väärteomenetlemise mittealgatamise kohta. “Uurimise käigus tuvastas Järvamaa Veterinaarkeskus, et loomal avastati 28. augustil Loomade Kiirabi Kliinikus mädaemakas ning vaklade kahjustused tagakehal. Looma vastu võtnud loomaarsti Kairi Lüüsi hinnangul olid vaglakahjustused tekkinud umbes nädala jooksul. Mädaemaka tekkimise aja kohta hinnangut anda ei ole võimalik. Tunnistajate ütluste alusel on selgunud, et loomaomanikud Mari K. ja Peeter K. märkasid looma haigestumist 27. augustil ning üritasid looma ravida koduste meetoditega. 28. augustil, kui oli selgunud, et kodustest vahenditest looma ravimiseks ei piisa, kontakteerus Peeter K.  loomaarst Linda V.-ga, kes hoiatas loomaomanikke, et tõenäoliselt on tegemist mädaemakaga, mis operatsioonita lõpeb surmaga. 28. augustil sai loomaomanik Maarja T. abil ühenduse Loomade Kiirabi Kliinikuga, kuhu loom sama päeva õhtul omanike poolt ka viidi. Peeter K., Mari K. ja Maarja  T. vahelisel kokkuleppel otsustati, et looma ravi eest tasub ning looma eest hoolitseb post-operatiivse ravi ajal Maarja T.”

Eesti Loomakaitse Selts tasus koera ravi ja veterinaarsete protseduuride eest kokku 238 eurot. Annetusi koer Elsa toetuseks laekus ühtekokku 191 eurot. Täname kõiki annetajaid!

Koer Elsa elab uue perekonna juures. Praegusel hetkel on pooleli tsiviilõiguslik vaidlus koer Elsa omandiküsimuses. Esimene istung asja arutamiseks toimub Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas 17.01.2014 kell 11.00.

Leave a Reply