Loomapsühholoog ja käitumisnõustaja Nikole Gripps väidab, et kui sinu koerale meeldivad lapsed, ta on väga hea käitumisega (ja ülimalt kannatlik), siis võib lubada lapsel ja koeral omavahel suhelda juba väga varajases eas. Kõik oleneb sinu koera suhtumisest lastesse. Mõned beebid näitavad huvi üles juba kuuekuuselt ning teevad siis katseid koera „paitamises”. Selline omavaheline suhtlus on väga teretulnud, kuid alati peab olukorral silma peal hoidma. Paitamise asemel võib laps kogemata koera lüüa ning sellega ta ära ehmatada. Ära mitte kunagi jäta last koeraga üksi, isegi kui tegemist on koertekooli priimusega. Me kunagi ei tea, mida laps võib teha, et koer endast välja viia, ning kuidas koer sellele reageerib. Kuigi arvatakse, et vanemad koerad on kannatlikumad, siis tegelikult on just vastupidi ning kutsikad on juba iseenesest ettearvamatud.
Arvesta, et sinu laps ei hakka koeraga traditsioonilises mõttes mängima veel pikka-pikka aega, kuid õpeta talle juba varakult, kuidas koeraga käituda: ei tiri sabast, ei katsu kõrvu, ei löö, ei kiusa, jätad ta üksi, kui ta magab, sööb või tunneb ennast kehvasti. Oluline on tekitada nende vahel usaldus, millest saab ka peamine eeldus tulevaseks sõpruseks.
Õpeta varakult oma lapsele, et koeraga mängimise ajal ei kiljatata ega karjuta, kuna see võib looma ehmatada. Samuti peaksid liigutused olema sujuvad, mitte järsud. Kui laps on juba suurem, siis kõige olulisem on arusaam, et iga koer ei pruugi olla sama sõbralik kui perekoer kodus. Muidugi lapsed tahavad uurida ka teisi koeri. Kõige ideaalsem oleks, et laps mitte kunagi ei lähene võõrale koerale ilma täiskasvanu järelevalveta ning kui ta soovib võõrast koera paitada, tuleb omanikult alati luba küsida. Kui luba on antud, siis laps võiks koera poole ulatada rusikas käe ning lasta koeral seda rahulikult nuusutada. See on tema viis tutvumiseks. Kui koer ei näita huvi üles, siis pole mõtet omavahelist kontakti peale suruda. Tuleb aru saada, et iga koer pole sõbralik ning mängualdis.
Alati viivad kõik teemad hügieenini, millest ma enda eelmises postituses ka pikemalt kirjutasin. Kirjutan natukene ka siia: kui koer ja laps juba omavahel mängivad, siis on paratamatu, et bakterid omavahel vahetuvad. Kas see on koera suus olnud pallist, mängukondist, lendavast taldrikust või mingist muust mänguasjast. Bakterid on tavaliselt liigispetsiifilised, mis tähendab seda, et suure tõenäosusega koera bakterid last haigeks ei tee ning vahest need isegi aitavad immuunsüsteemi tugevdada. Kuid ikkagi tasub silma peal hoida ning mitte lasta koeral lõpmatuseni lapse nägu lakkuda 😉
Ärge kartke lasta lapsel ja koeral omavahel suhelda, vahele segamata. Loodetavasti juba alguses tekib neil omavaheline usaldus ning neist saavad suured mängusõbrad.
Lisan juurde ka armsa video, kuidas Siberi haski ja beebi omavahel ilusasti mängivad. Head vaatamist!