Viimaste aastate teadusuuringud kinnitavad, et koerte kasvatamisel ja õpetamisel ei ole tõhusad hirmul, karistamisel ega niinimetatud „alfa“ või domineerimise teoorial põhinevad meetodid. Koerad vajavad turvatunnet, järjepidevat ja usalduslikku suhtlust ning inimest, kes oskab mõista nende kehakeelt ja emotsioone.
„Nii nagu inimsuhetes mõistame üha enam, et kõige paremini toimib suhtlus, mis põhineb koostööl, empaatial, austusel ja vastastikusel arvestamisel, mitte võimumängudel ja hirmutamisel, mõistame seda järjest rohkem ka koertega suheldes. Arusaam, et koer soovib inimese üle domineerida, kui inimene ise seda ei tee, on aegunud ja vale. Koer vajab inimest, kes oskab tema signaale märgata ja neile vastavalt reageerida,“ kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Tänapäevased uuringud näitavad, et domineerimisel põhinev lähenemine võib suurendada koertes stressi, ärevust ja agressiivsust ning kahjustada inimese ja koera vahelist suhet. Kaasaegne koerte kasvatamine ja õpetamine liigub järjest enam jõupõhistelt meetoditelt empaatia, positiivse kinnistamise ja omavahelist usaldussuhet väärtustava lähenemise poole.
Koer ei käitu halvasti selleks, et inimest juhtida või võimu haarata. Enamasti väljendab probleemne käitumine stressi, hirmu, ebakindlust või täitmata vajadusi. Koera urisemine, eemaldumine, huulte limpsamine, pea pööramine või keha jäigastumine ei ole „allumatus“, vaid suhtlusviisid, mille kaudu loom annab märku oma enesetundest ja ootab inimeselt või teiselt loomalt sellele sobivat reageerimist.
Teadlased on leidnud, et koerad suhtlevad aktiivselt nii teiste koerte kui inimestega kehakeele, näoilmete ja häälitsuste kaudu ning suudavad väga hästi lugeda inimeste emotsioone ja reaktsioone. Samuti on uuringud näidanud, et karistuspõhised treeningmeetodid võivad omada negatiivset mõju koerte heaolule.
„Soov teist elusolendit jõu, surve või hirmu abil kontrollida ei näita tugevust, vaid oskamatust suhet luua. Turvaline ja tasakaalukas koer ei sünni allutamise tulemusena, vaid keskkonnas, kus teda mõistetakse, tema vajadustega arvestatakse ja talle pakutakse kindlustunnet. Nii nagu igas suhtes,” lisas Karurahu.
ELS soovitab koerapidajatel:
- õppida tundma koera kehakeelt ja stressisignaale;
- kasutada positiivsel kinnistamisel põhinevaid õpetamise meetodeid;
- vältida karjumist, füüsilist karistamist ja hirmutamist;
- mõista, et soovimatu käitumine on sageli märk probleemist, mitte domineerimise soovist;
- pakkuda koerale turvatunnet ning piisavalt võimalusi liikumiseks ja vaimseteks tegevusteks.
Koer ei vaja niinimetatud karjajuhti, vaid turvalist ja usaldusväärset kaaslast, kelle kõrval õppida ja elada. Mida paremini inimene mõistab koera loomulikke vajadusi ja suhtlusviise, seda tugevam ja usalduslikum on nende omavaheline suhe. Samuti seda tervem ja rahulikum on koer.
MIDA VAJAB KOER?
Enne kui asume lemmikut õpetama või treenima või tema käitumisprobleemidega tegelema, tuleks meil teha endale selgeks koera kehakeel ja tema vajaduste hierarhia. Kehakeele mõistmine aitab meil paremini aru saada, mida koer meile öelda tahab ning samuti miks ta teatud tingimustes reageerib. Lisaks õpetab see meile kuidas ise reageerida õigesti ja koerale arusaadaval viisil. Vajaduste hierarhia annab võimaluse kaardistada konkreetse looma vajadused ja seeläbi tuvastada puudujäägid või saame kindluse, et tema heaolu on tagatud.
Koera heaolu on tagatud, kui kõik need vajadused on täidetud:
- Bioloogilised vajadused – õige toit, puhas vesi, uni, puhkus, turvalisus, veterinaarhooldus, puhtus;
- Emotsionaalsed vajadused – turvatunne, armastus, usaldus, sõbralik juhtimine;
- Sotsiaalsed vajadused – suhtlus inimeste ja teiste koertega, mäng;
- Sunnivaba treenimise vajadus – sõbralik õpetamine ja treenimine;
- Kognitiivsed vajadused – valikuvõimalused, uued kohad ja info, probleemi lahendamise võimalus.
Allikas: Loomult Loom. Koera vajaduste hierarhia .
KUIDAS ÕPETADA KOERA?
Loomasõbralikud ehk sunnivabad meetodid on:
- Tundlikkuse vähendamine – selleks, et vähendada koera reaktsiooni millegi suhtes järg-järguliselt harjuta teda reaktsiooni tekitajaga.
- Positiivne kinnistamine – soovitud käitumise õpetamiseks premeeri, kui loom teeb nii nagu soovitud;
- Asendamine – soovimatu käitumise asendamine muu tegevusega;
- Haldamine – käitumise kõrvaldamiseks, vähendamiseks, ümbersuunamiseks või võimendamiseks korralda ümber keskkond, eemalda või vii kaugele esilekutsuvad tegurid.
Kui koera karistamine või poova-, oga- või elektririhmaga valu, ebamugavuse põhjustamine lõpetab soovimatu tegevuse koheselt, siis pikas perspektiivis see probleemi ei lahenda. Loomal tekib uus hirmu- ja stressiallikas, mida ta ei pruugi enam samas kohas väljandada, kuid see ei kao ning võib juhtuda, et käitumisprobleem kerkib üles kuskil mujal.