Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub loomaomanikke talvekülmadega pöörama senisest enam tähelepanu oma lemmikloomale, kes elab õues või kellega väljas pikemalt viibitakse. See, et koeral on kasukas ei tähenda alati, et ta ka külma talub paremini kui inimene.
„Juba esimeste niiskete ja külmade ilmadega saabub meile palju teateid koertest, keda ei sobi õues pidada või kelle tingimused ei taga loomale heaolu. Õues peetakse koeri, kelle karv on liiga lühike, kes on liiga väikesed ja tihti tingimustes, mis ei võimalda loomale kuiva ega sooja kohta,“ kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm. Inimesed kipuvad arvama, et olenemata koera karva pikkusest või tema enda suurusest taluvad nad külma paremini kui meie.
Koera külmataluvus sõltub tema karvkattest, tõust ja ka suurusest. Suured ja tiheda, pika karvaga koerad taluvad külma paremini, kui näiteks väikesed või keskmist kasvu koerad. Kuid enamus koeri ei suuda olla väljas ükskõik kui külma temperatuuriga ilma, et ta vajaks sooja hoidvat kuuti või näiteks matkates riideid. Seega tuleb igal juhul oma õues viibival koeral silm peal hoida ja tagada talle võimalus külma eest varjuda.
Kuid millal on ilm liiga külm? Kõige lihtsam on leida juba välja töötatud tabelid, kus koera suuruse järgi saab hinnata, kas peaks olema ettevaatlikum. Loomulikult tuleb sinna juurde arvestada ka koera tõuga ja paratamatult ikkagi ka looma õues jälgida. Lisaks tuleb kindlasti üle vaadata õuekoera kuut ja suuremate külmadega koer tuppa lasta. „Õues elaval koeral peab olema korralik kuut, mis ei lase läbi tuult ning suudab tagada kuiva ja sooja aseme. Selleks peab kuut vastama koera suurusele, olema soojustatud, põhi maapinnast kõrgemal ja lisaks kuudis allapanu nt puupõhk. Samuti võiks kuut olla kahe osaline – esik ja tuba. Kuudi ukse ees võiks olla kate, mis tuult otse sisse ei lase puhuda,” lisas Kamm.
Suuremad talvekülmad ootavad meid peagi ees ja seetõttu palub ELS tublidel loomaomanikel nende külmade ilmade ajal kontrollida ega koeral õues liiga külm ei ole ning omalt poolt teha kõik, et seda ennetada.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee
See tabel on vähemalt Eesti oludes täielik jama! Millise sooja maa ajakrjast Te selle kopeerinud olete?! Õues olema harjunud ja endale korraliku aluskarva kasvatanud (keskmised ja suuremad) koerad tukuvad ka -20℃ juures rahulikult lumes ega vaata kuudi või toa poolegi. Metsas peaksid näiteks hundid olema Põhja-Euroopas, Siberis jne. ammu välja surnud. Palun ärge tekitage lolli paanikat! .
Ei pärine see info ajakirjast vaid veterinaaride soovitustest ja uuringutest (üks nendest – https://vet.tufts.edu/wp-content/uploads/tacc.pdf). Koer ja hunt on ikka erinevat liiki loomad. Loomulikult on erinevate koeratõugude külmataluvus erinev.