Kevadiste aiatööde ajal hakkab Eesti Loomakaitse Seltsile laekuma aina enam teateid koduhoovi elama kolinud loomade kohta, kellest inimesed soovivad vabaneda. Aia omanikele on tihti pinnuks silmas mutid, teod, maod ja erinevad närilised. Soovimatutest asukate vältimiseks ja nendest lahti saamiseks on mitmeid loomasõbralikke viise.
Kahjuks kipuvad inimesed soovimatutest asukatest lahti saamiseks minema kergemaa vastupanu teed ehk kasutama mürki või loomi tapvaid lõkse, mis aga loomadele võivad tekitada piinu. „Inimesed suhtuvad aeda elama kolinud loomadesse tihti kui vaenlastesse, kes tuleb kiiremas korras hävitada. Mõistmata, et loomad ei tee seda pahatahtlikult vaid on valinud endale eluks mugava koha. Seetõttu võiks neisse suhtuda pigem austusega ja nende aeda kolimist ennetada või püüda neist vabaneda loomasõbralikul viisil. Looma hukkamine võiks olla viimane lahendus, kui on juba kõike muud proovitud. Lisaks tasub meeles hoida, et rästikud ja nastikud on looduskaitse all, neid tappa ei tohi,” kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm.
Kuidas mutid hoovist eemale hoida:
- istutada aeda intensiivse lõhnaga sibullilli, näiteks nartsisse, liiliaid, krookuseid, küüslauku või aedruut. Lisaks võib panna muti käikudesse õitsvaid ja tugevalt lõhnavaid taimi, näiteks koirohtu, toominga, leedripuu ja ebajasmiini oksi, rassi lehti;
- ääristada peenrad maa alt metallvõrguga või tekitada kaitseriba, kaevates umbes 60 cm sügavuse ja 15-30 cm laiuse kraavi ja täites selle raske savi või kividega;
- tekita aias vibratsiooni või helisid, millele mutid tundlikud on. Näiteks kasutades mutiveskeid;
- tutvusta mutiauke koertele ja kassidele.
Kuidas roomajad hoovist eemale hoida:
- kasutada aias vibreerivaid mutipeletajaid;
- pannes aeda lastele mõeldud pulga otsas tuulikud;
- hoides puhtana aias olevad kivi- ja kompostihunnikud või eemalda need;
- hoides mullahunnikud, kompostikastid, lehe- ja sõnnikuhunnikud majast eemale.
Kuidas mügrid hoovist eemale hoida:
- panna mügrikäikudesse toominga-, leeskputke- jt oksi, aedruudi- ja rassilehti ning rassi ogalisi seemneid, takjanutte, roiskuvat kala, fekaale, kassiliiva, karbiiditükke jm;
- ümbritseda kaitsealused taimed nartsisside ja püvililledega.
Kuidas teod hoovist eemal hoida:
- meelitada aeda tigude looduslikele vaenlasi, neile heade elutingimuste loomisega. Teod ja nälkjad oluline toit siilidele, konnadele ja mitmetele lindudele;
- raputada taimede ümber: liiva, kruusa, kuuse- või männiokkaid, kohvipaksu, puupuru, tuhka, kiviklibu, purustatud munakoortest või teokarpidest puru jms;
- asetada peenarde ümber ja peenarde vahekäikudesse värsket mereadru;
- laota multšina taimede ümber koirohtu, soolikarohtu, sidrunmelissi või mündilehti;
- kasvatada taimi, mis tigudele ei meeldi näiteks kurekell, kurerehad, gladioolid, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, küüslauk, soolikarohi, rosmariin;
- eemaldada kaitsmist vajavate taimede lähikonnast võimalikud tigude peidukohad – lauajupid, kivid, prahi, kuivanud lehed, umbrohud.
Kindlasti ei tasu ära unustada, et olenevalt mis me aias teha tahame võib mõnest niinimetatud kahjurist olla meile ka hoopis kasu. Näiteks arvatakse ekslikult, et mutid söövad ära taimejuured, tegelikud uuristavad mutid taimede juures käike selleks, et seal ära süüa nälkjad, taimekahjurite vastsed ja valmikud ning ümarussid. Lisaks muudavad mutid mulla õhulisemaks, tänu millele saavad taimed paremini juuri ajada.
Eesti Loomakaitse Selts soovitab kahjurputukate ja –näriliste ning muttide, madude tõrjeks kasutada looduslikke ja muid humaanseid vahendeid. Tõhus ja õigeaegne ennetustöö on kindlasti suureks abiks igale aiapidajale.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee