Kuidas hoolitseda pisi- ja eksootiliste loomade eest?

Kes on pisiloomad? Nagu teisedki loomad vajavad nad inimesega harjumist ja sotsialiseerumist. Saakloomad – kartlik, kergesti ehmuv, esimene reaktsioon on põgenemine. Keskkond: enamus loomi keda peame tulevad kuivast keskkonnast, nad...

Kes on pisiloomad?

  • Nagu teisedki loomad vajavad nad inimesega harjumist ja sotsialiseerumist.
  • Saakloomad – kartlik, kergesti ehmuv, esimene reaktsioon on põgenemine.
  • Keskkond: enamus loomi keda peame tulevad kuivast keskkonnast, nad ei kannata liiga madalaid ega liiga kõrgeid temperatuure, nende nägemine on kahanenud madala valguse jaoks – mõni loom ei tule isegi kuuvalges välja.
  • 3 reeglit elus: 1. saa piisavalt süüa, 2. ära saa surma/ära saa ära söödud, 3. paljune edukalt.
  • Tuleb ümber käia ettevaatlikult, rahulikult ja vältida hirmutamist. Läheneda loomale otsevaates, mitte ülevalt. Endast märku anda enne kui puudutada. Tõsta kõhu alt, kahe käega, ei tohi tõsta ega tirida ühest kehaosast.

Kes on eksootilised loomad?

  • Eksootilised loomad on pigem kodustatud metsloomad kui koduloomad. Eksootilisteks loomadeks võib nimetada kõiki loomi, kes ei ole pärit meie keskkonnas ja kes on pigem teada, kui metsikud loomad. Ehk ebatavalised loomad, keda tavaliselt koduloomadena ei peeta.
  • Nagu teisedki loomad vajavad nad inimesega harjumist ja sotsialiseerumist.
  • Tegu on loomadega, kes vajavad äärmiselt erilisi ja liigiomaseid tingimusi.
  • Loomakaitsjad soovitavad eksootiliste looma võtmise kindlast korralikult läbi mõelda, kuna tegu on loomadega, keda on keeruline ja kulukas pidada, et võimaldada neile loomuomaseid pidamistingimusi ja õiget toitu.

Eksootilised loomad on pigem metsloomad, kes ei sobi meie koju üldse mitte nii hästi kui selleks ammu aretatud kass või koer.

Millised tervisehädad võivad pisiloomadel esineda?

  • Pisiloomadele tuleb kindlasti valida veterinaar, kes neid loomi tunneb. Teatud loomi tuleb regulaarselt vaktsineerida.
  • Kui loomal on valed tingimused või teatud liikidel puuduvad kaaslased, siis võib tekkida stress.
  • Pisiloomi võivad rünnata erinevad parasiidid ja seenhaigused.
  • Teatud liikidel tuleb jälgida hambaid, et need liiga pikaks ei kasva ja lõigata küüsi.
  • Kindast tuleb jälgida looma käitumist ja välimust igasugused muutused nahal, karvas võivad viidata mõnele tõsisele probleemile.

Millised tervisehädad võivad eksootilistel loomade esineda?

  • Peamine probleem on stress, kuna liigile omaseid tingimusi on keeruline tagada ja inimesed ei tunne neid loomi hästi.
  • Tuleb kindlasti valida veterinaar, kes neid loomi tunneb. Kuna loomad ei näita reeglina haiguseid välja ja kõik hädad ei ole tuvastatavad või teada.
  • Kindast tuleb jälgida looma käitumist ja välimust igasugused muutused nahal, kilbil, suletikus või karvas võivad viidata mõnele tõsisele probleemile.
  • Ka eksootilisi loomi võivad rünnata erinevad parasiidid ja seenhaigused.
  • Nt. kilpkonnal tuleb jälgida küüsi ja nokka. Ta ei tohi viibida pidevalt pehmel pinnal ega süüa ka toitu pehmelt pinnalt.

HAMSTER

Eluiga: keskmiselt 2 aastat
Toitumine: segatoiduline
Eluviis: ööloom, aktiivne, uruloom
Ei sobi väikestele lastele

Hamster on ööloom, mis tähendab, et päeval ta reeglina magab. Kodus peetavad hamstrid kasvavad 6 kuni 11 cm pikkuseks. Pojad sünnivad pimedate ja karvututena. Kuid ka täiskasvanuna näevad halvasti ega erista värve. Suhtlemiseks kasutavad lõhna ja haistmist, kuid teevad ka häält. Samas seltskonda nad väga ei armasta, eelistavad olla üksi.

Toit
Hamster on segatoiduline loom. Ta sööb nii pähkleid, puu-ja köögivilju kui ka liha. Vahel võib lemmikule pakkuda natukene keedetud kanafileed või keedumuna, kohupiima, jahuusse. Vesi peab alati olema kättesaadav. Loomapoodides müüakse spetsiaalselt närilistele mõeldud toitu, kus peaks kõik vajalik sees olema.

EI TOHI ANDA: tsitrulisi, kartulit, eksootilisi puuvilju, brasiilia pähkleid, mandlid, kapsast, küüslauku, rabarberit, šokolaadi, rämpstoitu kui ka õunaseemneid. Õuna ei tasu anda igapäevaselt.

Tingimused
Hamstritele on oluline, et nende puuris oleks piisavalt tegevust – tunnelid, maja, kiiged, jooksuratas, ronimispuud, redelid, võimalus kaevata tunneleid jne. Puur peaks paiknema vaiksemas kohas, kus on vähe lärmi ja vähe päikesevalgust. Kindlasti peab puuri üks sein olema kaetud ega tohi olla liiga kõrge.

KÜÜLIK

Eluiga: 6 – 10+ aastat
Toitumine: taimetoitlane
Eluviis: ei ole puuriloom, uruloom
Ei sobi väikestele lastele

Küülikud on väga sotsiaalsed loomad ja vajavad mänguasju kui ka igapäevast tegelemist. Õnnelikuks ja täisväärtuslikuks eluks vajavad nad palju lähedust, suhtlemist ja mängimist. Küülikuid saab koju üksi jätta maksimaalselt 24h. Neil on vaja, et kogu aeg oleks ees puhas joogivesi ja hein. Küülikud ei ole puuriloomad. Puur võib olla nende pesaks, hädade tegemise ja söömise kohaks, kuid kindlasti mitte ei ela küülik puuris. Küülikupoeg peab saama olla emaga koos vähemalt 2 esimest kuud, et tast tuleks terve küülik. Olles järjepidev ja kannatlik, on võimalik õpetada küülikut hoidma kodus puhtust, tulema kutsumise peale ja sooritama palju erinevaid trikke.

Toit
Küüliku toitumises peab olema 80% hein, 15% roheline ja 5 % heinagraanulid, mis sisaldavad vähemalt 18% toorkiudu. Hein aitab hoida hambad korras. Küülikule võiks pakkuda väikestes kogustes loomapoodides saadavaid spetsiaalseid söötasid, värskeid juurvilju, värskeid puuvilju, hiina kapsast, suvel võilillelehti ja muud rohelist. Maiusena võib pakkuda paar rosinat päevas, veidi pähkleid või pisikesi puuvilja tükikesi. Puuris võiks küülikul olla veel mineraalkivi hammaste kulutamiseks. Lisaks võib küülikule närimiseks anda lehtpuude oksi (õunapuu, kirss, pihlakas).

EI TOHI ANDA: peakapsast, herneid, ube jms, mis võib põhjustada gaase. Gaasid on eriti ohtlikud pisematele küülikutele, surve tõttu kõhus võib väike küülik isegi surra. Samuti ei tohi anda küülikutele kartulit ega magusaid toiduaineid, sest need võivad põhjustada diabeeti.

Tingimused
Küüliku puur peab olema vähemalt nii suur, et ta saaks teha kolm hüpet ühtepidi ja kaks hüpet teistpidi. Lisaks vajavad nad palju vabadust ja jooksmist väljaspool puuri. Aeg minimaalselt 3 h päevas. Siis on loom õnnelik, terve ja energiline. Armastavas kodus hakkab nende iseloom tõeliselt särama, mängitakse palliga või tullakse pai paluma. Kui küülik toksib sind ninaga, soovib ta sinuga mängida. Aga kui ta lakub sind, siis näitab see seda, et tal on hea ja armastav kodu, ning tema armastab sind vastu.

Küülikuid PEAB kevadel kindlasti vaktsineerima müksomatoosi vastu. Hea oleks kui ka 6 kuu pärast sügisel vaktsineeritakse. Müksomatoos on küülikutel surmav haigus, mis levib tänu sääskedele. Lisaks on vaja küülikuga käia vähemalt kaks korda aastas tervisekontrollis. Ja iga 2 kuu tagant lõigata küüsi kas kodus või arsti juures.

Rohkem informatsiooni leiate: kodukuulikud.ee
Lisaks saab ka küsimustele vastuseid FB grupist: Küülikusõbrad

ROTT

Eluiga: 2 – 4 aastat
Toitumine: segatoiduline
Elutingimused: aktiivne, karjaloom
Ei sobi väikestele lastele.

Rotid on väga targad loomad, nendest saavad suurepärased lemmikud. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on alati valmis inimesega suhtlema. Nad on ka väga sotsiaalsed loomad ja vajavad suhtlemist. Soovitav on pidada mitmekesi, ühest soost isendeid. Üksiku loomaga tuleb palju suhelda ja mängida.

Toit
Rotid söövad nii liha kui taimset toitu, toit ei tohi olla maitsestatud. Sobivad keedetud muna, liha, kana, kala. Samuti söövad nad ka puu- ja juurvilju, seemned, kohupiima, jogurtit. Närimiseks võib anda ka mineraalkivi.

EI TOHI ANDA: praetud liha, magusat, toorest uba, kapsast, kartulit, spinatit ja rohelist banaani.

Tingimused
Rotid vajavad kõrgemat puuri, kuna nendele väga meeldib ronida. Puuri miinimum suurus kahele rotile – 60 x 60 x 40 cm. Puuris peab olema palju varustust- tunnelid, majakesed, kiiged jne.Jooksuratast nad ei vaja, nende pikk selgroog ei võimalda jooksuratast kasutada.Nad on ka väga sotsiaalsed loomad ja vajavad suhtlemist. Allapanuks sobiks kõige paremini maisiliiv või tselluloos.

DEEGU

Eluiga: 5 – 8 aastat
Toitumine: taimetoitlane
Eluviis: aktiivne, tegutseb päeval, uruloom
Ei sobi väikestele lastele

Deegud on väga sotsiaalsed loomad, kes hea meelega seltsivad ka inimestega. Deegud elavad meeleldi mitmekesi koos. Üksindus tekitab loomal stressi ja võib juhtuda, et ta ei ela väga kaua. Kõige parem on deegusid pidada kahe kaupa – kaks õde või venda koos.

Toit
Deegud peavad saama spetsiaalset deegudele mõeldud kuivtoitu, heina, võib anda õuna, pirni, porgandit. Natuke võib anda porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokolit, kurki ja lillkapsast. Puu-ja juurviljad peavad olema pestud ja kuivatatud.

EI TOHI ANDA: magusaid puuvilju, pähkleid, seemneid.

Tingimused
Puur peab olema piisavalt suur, miinimum 60 cm kõrge, et loomakesed saaksid palju liikuda. Puuris peaksid olema korrused (mitte võrest), majakesed, tunnelid, platvormid jne. Puur paigaldada kohta, kus päike peale ei paista. Allapanuks sobivad nt maisiliivad või tsellulooskiud, saepuru võib tekitada allergiat. Samuti tuleb liivavanni puuri panna vaid mõneks ajaks ja siis eemaldada.

TŠINTŠILJA

Eluiga: 10 – 20 aastat
Toitumine: taimetoitlane
Eluviis: ööloom, aktiivne
Ei sobi väikestele lastele

Tšintšiljad on väga uudishimulikud loomad, kellele meeldib mängida, joosta ja hüpata. Sõbraliku iseloomuga villakhiired võivad hammustada vaid siis, kui neid ehmatatakse. Päeval tšintšiljad magavad, mistõttu vajavad nad rahulikku keskkonda. Liiga aktiivne ja lärmakas ümbrus võivad põhjustada stressi. Seega sobivad tšintšiljad inimesele kes päeval töötab ning soovib endale õhtul koju tulles mängusõpra. Nad on väga sotsiaalsed ja võivad isegi haigestuda ja surra, kui oma liigikaaslasest pereliikme kaotavad.

Toit
Tšintšiljad on 100% taimetoitlased, söövad heina ja kuivatatud taimi ja puuvilju ning tšintšiljadele mõeldud kuivtoitu. Harva võib anda salatileht, tükike õuna, kurki või porgandit. Tšintšiljade hambad kasvavad pidevalt. Seetõttu on väga oluline, et puuris oleks närimiskivi ja õunapuuoksi.

Tingimused
Tšintšilja puur peab olema suur ja kõrge ning varustatud ronimispuuga, majakestega jne. Need loomad väga armastavad ronida. Nagu deegud soovivad ka tšintšiljad liivavanni võtta. Liivavann tuleks puuri panna 2-3 korda nädalas.Tšintšiljad on väga õrnad loomad, kardavad külma ( juba +10 on nende jaoks külm) ja tuuletõmbust. Samas, ei talu nad ka kuumust.

MERISIGA

Eluiga: 6 – 9 aastat
Toitumine: taimetoitlane
Eluviis: karjaloom

Merisiga on sotsiaalne loom, hea on neid pidada kahekesi. Kokku sobivad kõige paremini kaks emast võib ka kastreeritud isane ja emane või kastreeritud isased. Kui notsudega kannatlik olla, siis võib neile õpetada trikke ja isegi omaniku järgi käima. Merisead reeglina ei hammusta ega küünista. Sobivad ka lastega perre, kuid laps peab aru saama, et see loomake on õrn ja väntsutada teda ei tohi.

Toit
Merisigadel peab ees olema kogu aeg hein. Lisaks C-vitamiiniga rikastatud kuivtoidud, värskeid juur- ja köögivilju: kurk, porgand, roheline paprika, kaalikas jms. Ka võib puhtast kohast korjata notsudele värsket muru. Vahest võib anda õuna, pirni ja hiina kapsast, kuid vähe, tekitavad gaase. Suvel söövad hea meelega vaarika, mustsõstra lehti ja oksi. Talvel – varakevadel on soovitav anda veel juurdegi C-vitamiini siirupit.

EI TOHI ANDA: kartulit, küüslauku, rohelist sibulat.

Tingimused
Vajavad suurt puuri, miinimum 138 cm. Kui koos elavad mitu looma, siis kindlasti peab ka puur olema suurem. Allapanu variante on mitmeid-alates saepurust kuni kutsika treening linadeni ja vannimattideni, iga omanik leiab enda jaoks parima variandi. Merisigadele ei tasu alla panna graanuleid, need võivad tekitada käpapatjadele haavandeid, mis võib lõppeda väga halva haigusega – pododermatiidiga, mida on väga raske välja ravida. Meriseale ei sobi jooksuratas ja jalutuspall nende selgroo ehituse tõttu. Kui merisiga enam ei söö, istub nukralt puuri nurgas tasub loomaga kohe arsti juurde minna.

KESK-AASIA KILPKONN

Eluiga: kuni 75 aastat
Toitumine: segatoiduline
Eluviis: tegutseb päeval
Ei sobi väikestele lastele

Peamisteks elupaikadeks on kuivad madala taimestikuga alad. Täiskasvanud Kesk-Aasia kilpkonna kilp on 15 – 25 cm pikk. Emane kilpkonn on enamasti isasest suurem. Isasel on pikem saba, kõhukilbis sissepoole kumer.

Toit
Kilpkonnale võib toiduks anda võilille lehti, natuke võib ka õisi anda, viinamarja lehti, peedi lehti, teelehti, maasikalehti, ristikheina, natuke ka puu-, juur- ja köögivilju, keedetud munavalget, maitsestamata jogurtit, tigusid.

Tingimused
Vajab suhteliselt kuiva keskkonda; vajab kaltsiumi omastamiseks UV-B-lampi ja seedetegevuseks soojenduslampi; päeva pikkus 12 tundi; õhuniiksu võib olla kuni 70%; allapanuks liiva (mitte mereliiva); õõnsat kändu või puutüve, mis peab olema liivast vaba, samuti ei tohi liivane olla söögikoht; ase peab jälgima looduslikke tingimusi – oksad, taimed, kivid, ei tohi olla liiga suuri kive. Lisaks tuleb kilpkonna vannitada soojas vees kord nädalas.

MUSTSABA – ROHTLAHAUKUR

Eluiga: 5 – 8 aastat
Toitumine: segatoiduline
Eluviis: tegutseb päeval
Ei sobi väikestele lastele

Mustsaba-rohtlahaukur on oravlaste sugukonda kuuluv näriline, keda on varem kutsutud ka preeriakoeraks. On sotsiaalsed loomad, seetõttu vajavad palju tähelepanu ja tegelemist, kui neil puudub liigikaaslane. Täiskasvanud loom kaalub kuni 1,4 kg, isased rohkem. Nad elavad kolooniates (üks isane, tema 1-4 emast ja järeltulijad) ja kaevavad oma urud tihtipeale veekogu lähedale.

Toit
Toituvad peamiselt taimedest – hein, bataat, porgand, kurk ja muud aedviljad. Võib pakkuda ka värsket muru/heina, mis on puhas väetistest ja heitgaasidest. Juurde võib anda kilke (putukaid).

EI TOHI ANDA: gaase tekitavaid toite.

Tingimused
Rohtlahaukur vajab suurt puuri, millel ei ole korruseid; peab olema seltskonnas ehk kodus võiks olla seal, kus on inimesed; puurib peab olema heinaküna, närimiseks lehtpuu oksad, suurem kivi, kiik, tunnel, wc nurk; tahab kaevata, selleks võib talle suurema anuma panna koos allapanuga; on õnnelik kui saab tuppa jooksma.

VIIRPAPAGOI

Eluiga: 10 – 15 aastat
Toitumine: taimetoitlane
Eluviis: elavad parvedena
Ei sobi väikestele lastele

Viirpapagoid elavad Austraalia mandriosas väiksemate parvedena. Suuruselt on viirpapagoi ca 18 cm pikkune lind. Soovitatakse pidada mitmekesi. Sel juhul peaks iga lisanduva linnu kohta puuri pindala suurenema 0,04 m2 võrra. Kõige parem on koos pidada mitu isast lindu, emased on agressiivsemad.

Toit
Viirpapagoidele on olemas spetsiaalsed toidud. Lisaks võib anda võilille, vesiheina, ristikut, puu -ja köögivilju, lehtsalatit. Sulgemise perioodil vajavad spetsiaalseid vitamiine, mida saab veele lisada; vajab seedimiseks puguliiva

EI TOHI ANDA: tsitruselisi ja gaase tekitavaid puu- ja köögivilju.

Tingimused
Puur peab olema vähemalt 60cm kõrge; erinevaga jämedusega lehtpuust õrred; puur ei tohiks olla ümar; kindlasti peaks üks puuri pool olema vastu seina; linnuga ühes ruumi ei tohi kasutada tugeva lõhnaga aineid. Vajavad kindlasti võimalust lennata puuris väljaspool. Lendamine hoiab linnu südame ja lihased toonuses ning annab linnule tegevust, pakub suuremat suhtlemisvõimalust omanikuga ja maandab stressi.

KUNINGPÜÜTON

Eluiga: kuni 30 aastat
Toitumine: loomtoiduline
Eluviis: ööloom
Ei sobi väikestele lastele

Kuningpüüton on rahuliku iseloomuga ning ei ole agressiivne (passiivne kaitserefleks). Kuningpüütoni hüüdnimi „pallipüüton” tuleneb tema omadusest ärrituse või ehmatuse peale ennast palliks kokku kerida. Täiskasvanud isendid on keskmiselt 90 – 120 cm pikad.

Toit
Püüton on loomtoiduline. Sööb peamiselt närilisi ja linde, kes on sama suured kui mao laiem osa kehast. Sobivad sulatatud ja soojendatud loomad.

EI TOHI ANDA: elusloomi, ohtlikud maole ja julm loomade vastu.

Tingimused
Vajab ruumi liikumiseks ja ronimiseks; terraariumi suurus peab kasvama koos maoga; vajab sooja temperatuuri – pidevalt 22 – 29 kraadi, peesitamise kohas kuni 34 kraadi; niiskus peaks terraariumis olema umbes 60%; päeva pikkus võiks olla 12 tundi. Kuningpüüton vajab kindlasti terraariumisse vähemalt 2 peidukohta (erinevates terraariumi otstes). Peidukohana võib kasutada katkist savist lillepotti, tükikest puukoort, pappkarpi vms.

Küsimused mida tasuks endale esitada enne kui võtad looma?

  • Kas sinul või sinu pereliikmel esineb allergia või mõni muu tervisest tulenev seisund, mis võiks looma võtmist takistada?
  • Kas loom mahub sinu tulevikuplaanidesse?
  • Kas sinu kodu on loomale mugav ja turvaline koht?
  • Kas suudad loomale tagada liigiomased elutingimused?
  • Kas sul on aega ja püsivust, et pere noortematele liikmetele õpetada, kuidas loomaga tuleb käituda arvestades tema liigiomaseid käitumisharjumusi ning kuidas tema eest hoolitseda?
  • Kas sinu peres elavad teised lemmikloomad sobiksid uue loomaga kokku?
  • Kas sul jätkub rahalisi vahendeid, et kindlustada loomale vajalikud elutingimused, toit ja arstiabi?
  • Kas sul on looma jaoks piisavalt aega?

Igal inimesel ei pea olema lemmiklooma, kuid igal lemmikul peab olema oma inimene.