Kassid ja koerad toovad 1-4 pesakonda aastas, omades keskmiselt 5 poega.
Loomaomanikul on kohustus leida kõikidele poegadele sobiv kodu. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on keelatud loomakaitse seadusega ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega. Kui Sinu lemmikloom saab järglasi, siis ei saa kunagi olla täielikult kindel, et järglased satuvad hoolitsevasse ja vastutustundlikku perre. Võib-olla saab Sinu lemmiku järglasest hulkuv loom? Hulkuvatel loomadel on keskmine eluiga palju lühem koduloomadest ning neid ähvardab tänavatel auto alla jäämise, haigestumise ning inimeste vägivallatsemise oht.
Steriliseerimata emakass ja kastreerimata isakass võivad ühe aasta jooksul juurde tuua 12* kassi. Kolme aastaga võib see arv ulatuda juba 376-ni, mis tähendab, et kuue aastaga võib olla juures juba 66 000 uut kassi.
*arvestades, et igas pesakonnas jääb ellu keskmiselt 2,8 kassi.
Loomadel ei ole järglaste saamine emotsionaalne ning läbimõeldud otsus,
nad tegutsevad instinktide ajel. Emased loomad toidavad ning hooldavad poegi, kuni nad on võimelised ise hakkama saama, hiljem ei pruugi loomad oma järglasi isegi ära tunda. Selleks, et kassid ja koerad ei paljuneks, soovitame nad kastreerida/steriliseerida. Lemmiku steriliseerimine/kastreerimine on ühekordne kulutus ning omaniku ja looma jaoks kõige lihtsam.
Lisaks sellele, et steriliseerimine ja kastreerimine aitab ära hoida soovimatuid pesakondi, võib see mõjuda positiivselt ka looma vaimsele ja füüsilisele tervisele. Steriliseerimine aitab vähendada emakapõletiku, piimanäärme-, emaka- ja munasarjavähi riski, muutes looma rahulikumaks ja sõbralikumaks ning hoides eemale võõraid ja haigusi edasi kandvaid kastreerimata isasloomi. Emaslooma jooksuaeg, tiinus ja imetamine on loomale kurnav ja stressirohke. Kastreeritud isased on aga tervemad ja rahulikumad, muutudes tavaliselt kodusemaks, sest ümbruskonnas indlevad emased ei ahvatle neid enam kodust ära jooksma ja teiste isastega kaklema. Kastreerimine aitab ennetada munandivähi teket, eesnäärme probleeme, perianaalsete kasvajate ja songade kujunemist.
Põhjendused ning kahtlused, miks omanikud ei taha oma loomi kastreerida/steriliseerida on järgmised:
- loom peab saama vähemalt 1 pesakonna;
- muidu muutub ta kurjaks;
- lõikus on looma sandistamine;
- looma elukvaliteet langeb;
- isased väljas liikuvad kassid saavad teiste käest peksa;
- loomad muutuvad laisaks jne.
Loomaarstid kinnitavad, et need väited ei vasta tõele.
Kastreeritud/steriliseeritud loomadel pole jooksuaega,
nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud/steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Kastreeritud/steriliseeritud loomad võivad võtta kaalus juurde, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning loomaga aktiivselt aja veetmisega.
Kui sa ei soovi suurendada soovimatute loomade arvu tänavatel ning varjupaikades, siis kastreeri/steriliseeri oma lemmik!