Kahjuks just suvel sageneb karvastest pereliikmetest loobumiste arv. Põhjused miks inimesed oma lemmikust loobuvad on erinevad, kuid probleemid saavad alguse suhtumisest looma. Tihti ei võeta lemmiklooma kui täieõiguslikku perekonnaliiget ja seetõttu loobutakse temast liialt kergekäeliselt. Eesti Loomakaitse Selts kutsub inimesi üles hoidma ja armastama lemmikut kogu tema elu aja.
Suvi on reeglina aeg, kus inimesed liiguvad rohkem ringi ja viivad oma elus läbi muudatusi. Sageli jäävad just lemmikud elu muudatustele ette või teevad need keeruliseks ning lahenduste otsimise asemel valitakse oma loomast loobumine. On ka olukordi, kus just suvel võetakse endale loom, kuid tavapärase elurütmi juurde naastes avastatakse, et lemmik enam ellu ei mahu. „Suhtumine loomadesse paraneb iga aastaga, kuid endiselt on veel palju inimesi, kes ei võta oma lemmikut kui pereliiget. Seda tõestab see kui kergekäeliselt lemmikust loobutakse. Loomakaitsjate hoole alla jõuavad lemmikuid, kes antakse ära kuna suhe elukaaslasega puruneb või leitakse uus kaaslane, kolitakse teise korterisse või riiki, sissetulek väheneb, lemmikul tekivad käitumisprobleemid või muutub elurütm. Tegelikkuses kui väga tahta, ei ole ükski neist elumuutustest nii keeruline, et lemmikust loobumist ei saaks vältida, “ kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Carol Liaks.
Lemmikloomast loobujad tihti ei mõista oma tunnete ja probleemide keskel olles, et tegelikkuses põhjustavad nad ka loomale hingevalu ja mõnel juhul lausa eluaegse trauma. „Omanikust ilma jäämine on lemmikloomale äärmiselt raske. Mõni loom võib veeta nädalaid nukrutsedes, mõni kaotada usalduse inimeste vastu või klammerduda järgmise inimese külge nii, et ei saa temast sammugi maha jääda. Kõik see põhjustab lemmikloomale stressi ja võib mõjutada looma vaimsest kui ka füüsilist tervist,” lisas Liaks.
Looma võttu kaaludes tuleks mõelda, kas oleme valmis tema eest hoolitsema ja tema eest vastutama ükskõik mis olukorras ehk võtma teda kui tõelist pereliiget, kellest loobumine on meie viimane mõte. Vastasel juhul ei tasu lemmiklooma endale võtta.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub üles läbi mõtlema looma võttu ja lemmiklooma võttes olema valmis tema eest vastutama kauem kui üks suvi. Lisaks tuletab selts meelde, et lemmiklooma, sealhulgas ka kassi, koht ei ole tänaval ega metsas ja palub teatada seesugusesse olukorda sattunud loomadest ELSi infoliinile 5267117, info@loomakaitse.ee või kohalikku varjupaika.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee