Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke oma lemmikuid viima steriliseerimisele ja kastreerimisele vältimaks soovimatuid järglasi, jooksuaja poolt põhjustatavat stressi ja ebameeldivat käitumist. Kampaaniaga on liitunud loomakliinikud, kes pakuvad steriliseerimist ja kastreerimist hea hinnaga.
Erinevalt inimestest ei ole loomadel järglaste saamine emotsionaalne ning läbimõeldud otsus. Loomad lähtuvad oma instinktidest ega tunne kurbust saamata jäänud pesakonna pärast. Samuti ei suuda poegade ema peale järglaste üleskasvatamist vastutada nende edasise saatuse eest. See ülesanne jääb loomaomaniku kanda.
Loomaomanikul on kohustus leida kõikidele poegadele sobiv kodu. See võib osutuda, aga väga keeruliseks, kuna alati ei saa tagada, et loomapojad saavad hooliva kodu ning kahjuks ei pruugi kõigile kodusid leida. Võib lausa juhtuda, et mõni teie lemmiku poeg lõpetab tänaval või varjupaigas. “Meie seaduste järgi vastutab loomaomanik oma lemmiku vaimse- ja füüsilise heaolu eest, kui ka selle eest, mida tema loom teeb. Kui omaniku hoolimatuse tõttu sünnivad loomal pojad, siis tuleb omanikul tagada neile turvaline ja liigiomane keskkond kasvamiseks, kui ka hoolitseda selle eest, et loomapojad leiaksid endale korralikud kodud,” kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.
Kuna tänapäeval on olemas ennetavad meetodid lemmiklooma järglaste vältimiseks, siis ühiskond ei aktsepteeri enam aastate tagust kommet saata loomalapsed “merekooli”. Praeguste seaduste kohaselt on selline teguviis kriminaalkorras karistatav. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on loomakaitseseadusega keelatud ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega. Ammugi ei ole selline teguviis eetiline.
Steriliseerimata kass võib ühe aasta jooksul poegida mitmeid kordi, lisaks võivad tema järglased aasta jooksul saada juba oma esimesed järglased. Seega võib aastaga üks kassipaar saada kokku peaaegu 30 järglast. Arvestades, et täiskasvanud loomapojad annavad omakorda järglasi, võib teisel aastal kassiperes olla juba 70 poega, kolmandal 175 ja neljandal aastal võib algsel paaril olla kokku juba peaaegu 3000 järglast. Ka koerad võivad aastas mitu korda poegida ja ühes pesakonnas võib olla isegi 12 kutsikat.
Looma steriliseerimine ja kastreerimine muudab positiivselt ka looma käitumist. Kastreeritud või steriliseeritud loomadel ei ole jooksuaega, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista ega häälitse jooksuajale omaselt ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud või steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Kastreeritud või steriliseeritud loomad võivad võtta kaalus juurde, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning liikumisega.
Lemmiklooma saab steriliseerida või kastreerida vahemikus 1.03 – 31.03.2023 hea hinnaga. Rohkem informatsiooni leiab Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt: https://loomakaitse.ee/steriliseerimie-ja-kastreerimise-kampaaniaga-liitunud-kliinikud-2023/
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Tel: +372 55505009