Jõulud on reeglina imeline aeg, kõik on täis headust ja rõõmu. Kuid meie maailm on siiski väga kirju ning ka heade aegadega käib paratamatult kaasas ka halvem ja kurjem pool elust. Nii jõudis pärast jõule Eesti Loomakaitse Seltsi hoole all küülikuhärra, kelle uue kodu unistusest sai külm ja hirmus õudusunenägu.
Kuna küülik Borissi perel ei jätkunud enam ruumi aktiivse härra jaoks, siis otsustati loomakesele uus kodu leida. Nii nagu ikka pandi kuulutus internetti ülesse. Sümboolse tasu eest küülikuhärraga lubati kaasa ka suur puur koos muu varustusega. Perekond ei osanud oodatagi, et tasuta puuri kaasa pakkumine võib Borissile halvasti lõppeda.
Nimel mõtles samal ajal üks teine perekond kuidas oma lemmikloomale odavalt sobiv puur leida. Selle asemel, et minna poodi või protaali ning osta see õige ja korralik puur, leiti, et tasuvam on võtta puur koos äraantava kodujänesega. Manati ette loomasoovija nägu ning sõideti koos lapsega küülikule ja puurile järgi. Kui kodujänes ja puur käes ning ukselävel rõõmsad tänusõnad ja lehvitused jagatud, vabastas perekond küüliku enne kortermajast lahkudes trepikotta. Koju sõideti ainult küülikuga kaasa tulnud uhke puuriga. „Mis kõige hullem – vastutustundetud ja hoolimatud vanemad andsid sellise teoga eeskuju ka oma lapsele,” kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Kaisa Kamm.
Õnneks avastati küülik maja koridorist peagi ja Boriss sai tagasi kodusooja. Küüliku pere sai juhtunust suure ehmatuse ega julgenud enam ise kodu otsimisega riskida ning otsustasid küüliku loovutada Eesti Loomakaitse Seltsile. Boriss on nüüd ELSi hoiukodus ja tõenäoliselt saab sellest ka härra päris kodu.
Tegemist on kuskil aastase isase küülikuga, kes on aktiivse iseloomuga. „Arstlikul visiidil selgus, et Borissi vaevab küllaltki levinud puuri küülikute mure – härra kandadel on näha algav pododermatiit, kuid hetkel see ravi ei vaja. Haigust aitab tagasi hoida keskkonnamuutus, võimalikult pehme aluspanu vastu. Puuris tuleb kasutada tselluloosi allapanu või tekke/fliise/rätikuid. Samuti vajab küülik rohkem liikumist kui ta seda on seni saanud. Küülik ei ole kindlasti puuriloom. Kodujänes peab saama vabalt kodus joosta, puur on vaid söömise, magamise ja häda tegemise kohaks. Loomulikult on turvaline küülik jätta puuri juhul kui pere on kodust ära,” lisas Kamm.
Eesti Loomakaitse Selts soovitab looma ära andes sõlmida uue omanikuga igal juhul loovutus- või ostu-müügileping. Alati tasub looma eest küsida ikkagi ka mõistlik summa ning mitte pakkuda kaasa tasuta varustust. Nagu käesolev lugu õpetab, siis kaasa antav puur võib saada loomale endale saatuslikuks. Seekord oli inimestel vähemalt nii palju südant, et süütu loomake ei visatud mitte tänavale vaid trepikotta, kus loomal vähem ohte.
Kodu otsivaid loomi näeb siin: https://www.facebook.com/media/set?vanity=eestiloomakaitseselts&set=a.1456184677820402
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee