Vali 2024. aasta loomasõbralikum ja – vaenulikum tegu!

Juba 24. aastat järjest tähistab Eesti Loomakaitse Selts loomakaitsepäeva loomasõbralikuma ja –vaenulikuma tegude valimise väljakuulutamisega. Hääletada saavad kõik oktoobrikuu lõpuni. Loe loomasõbralikuma teo kandidaatide kohta: Kiisupoja päästeaktsioon  – klaaspakendi konteinerist...

Juba 24. aastat järjest tähistab Eesti Loomakaitse Selts loomakaitsepäeva loomasõbralikuma ja –vaenulikuma tegude valimise väljakuulutamisega. Hääletada saavad kõik oktoobrikuu lõpuni.

Hääleta aasta loomasõbralik tegu!

Loe loomasõbralikuma teo kandidaatide kohta:

  • Kiisupoja päästeaktsioon  – klaaspakendi konteinerist päästis Pirita Päästekomando kiispupoja;

Pirita päästekomando päästis umbes kuu vanuse kassitüdruku, kes oli lõksu jäänud klaasipakendi konteinerisse. Tähelepanelik kodanik kuulis konteinerist haledat näugumist ja teavitas Eesti Loomakaitse Seltsi. Kohale saabunud vabatahtlik mõistis, et oma vahenditega ei suuda ta kassipoega aidata, ja kutsus appi päästjad, kes tõid kiisukese turvaliselt välja. Kassipoeg viidi loomakliinikusse, kus selgus, et ta on terve, kuid vajab veel kosumist. Kiisutüdruk jääb seltsi hoolde, kuni ta on valmis uude koju minema, pärast esmaseid terviseprotseduure ja kiibistamist.

  • “Loom ei ole asi!” kampaania ja rahvaalgatus.

Kampaania “Loom eiole asi” eesmärk oli lõpetada lemmikloomade müük kauplustes Eestis. Kampaaniat vedasid Loomus MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ ja Rõõmsad Hüpped MTÜ, kes tõid esile mitmed probleemid, nagu kauplustes loomadele sobivate elutingimuste puudumine, ebapiisav töötajate väljaõpe ning loomade pikk ja sageli eluohtlik transport Eestisse. Samuti kritiseeriti müügiprotsessi, mis ei kontrolli, kas uued omanikud on valmis loomade eest vastutust võtma, ja süvendas arusaama, et loom on kaup, mitte elusolend. Kampaania taotles loomakaitseseaduse muutmist, et keelata lemmikloomade müük kauplustes.

  • ELS viis Tallinna linna toel läbi 130 koolitust lemmikloomade pidamisest;

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) viis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti toel läbi 130 koolitust Tallinna üldhariduskoolide kuuendatele klassidele, tutvustades õpilastele lemmikloomapidamise põhitõdesid. Koolituste eesmärk oli õpetada lastele loomade õigusi ja heaoluks vajalikke tingimusi, aidates ennetada loomade väärkohtlemist teadmatusest. Lastele selgitati, kuidas loomaga turvaliselt suhelda, milliseid tingimusi lemmikloomale pakkuda ning arutati teemal, mida kaaluda enne looma võtmist. Samuti tutvustati Tallinna linnas kehtivaid lemmikloomade pidamise eeskirju ning varjupaikade ja veterinaarteenuste tähtsust.

Hääleta loomavaenulik tegu!

Loe loomavaenulikuma teo kandidaatide kohta:

  • Koer Sämmi jõhker tapmine;

Koer Sämmi jõhker tapmine Hargla külas šokeeris Eesti loomakaitseorganisatsioone ja avalikkust. Sämmi, kes oli vaid aastane, tapeti perenaise palvel mehe poolt, kes valis koera surmamiseks kõige kiirema, ent äärmiselt julma meetodi. Koer peksti esmalt rehaga ja seejärel lasti talle kaks korda pähe. Eesti Loomakaitse Selts ja Eestimaa Loomakaitse Liit tegutsesid pärast juhtunut, kogudes tõendeid ja salvestusi telefonikõnedest, ning tegid esitasid avalduse politseisse, lootuses, et teo toimepanijaid karistatakse.

  • Kalamburist Keiti Vilms hülgas oma koera ja jättis ta tänavale külma kätte;

Keiti Vilmsi koera Madonna juhtum tekitas avalikkuses pahameelt. Augustis 2023, teatas Vilms Instagramis rõõmsalt varjupaigast võetud koerast nimega Madonna. Kuid detsembrikuus selgus, et Madonna oli taas varjupaigas ja otsimas uut kodu. Vilms oli koera väidetavalt keset külma talve tänavale jätnud, väites, et koer jooksis ära. Kuigi Vilms kommenteeris, et koer leidis tee tagasi varjupaika ja saab kellelegi teisele rõõmu pakkuda, ei vasta ta varjupaiga kõnedele ja plaanib jaanuaris Ugandasse kolida.

  • Valga linna otsus sulgeda Valga loomade varjupaik.

Valga linn otsustas sulgeda kohaliku varjupaiga, sest nende arvates oleks olnud  loomade transport Tartusse odavam kui varjupaiga pidamine Valgas. Seesugune otsus tõi kaasa kogukonda pahameele, sest kohalikud elanikud ei mõistnud, kuidas loomade transport Tartusse, mis asub 85 kilomeetri kaugusel, saaks olla soodsam ja loomadele hea. Varjupaik on olnud oluline piirkonna hüljatud loomadele, pakkudes kiiret abi ja kodu leidmise võimalust. Sulgemine oleks toonud kaasa suure tagasilöögi loomade heaolule ning vähendanud võimalust, et omanikud leiaksid kadunud lemmikloomad üles või saaksid talle varjupaika järgi minna. 

Leave a Reply