04.02.2014
Eile, 3. veebruari õhtul kogunesid erinevate organisatsioonide esindajad ja eksperdid, et arutada loomade pidamise ning nende heaolu reguleerivate seaduste ja määruste hetkeseisu Eestis. Loodud ekspertgrupi eesmärk on kaardistada hetkeolukord seadusandluses ja esitada omapoolseid ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Ekspertkomisjoni kuuluvad Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Ilo-Hanna Hõrrak, Eesti Loomakaitse Selts, Eestimaa Loomakaitse Liit, Varjupaikade MTÜ, Hanna Ild MTÜst Kasside Turvakodu, loomaarst ja ettevõtja Tiina Toomet, Cambridge’i Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlane Kairi Tammoja ning Tallinna Ülikooli loomateraapia aine lektor Hele Aluste.
Komisjoni töösse plaanitakse kaasata veel mitmeid spetsialiste ja organisatsioone, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku erinevate loomadega ning omavad väärtuslikke kogemusi ja teadmisi loomade kaitse ja pidamisega seotud seaduste ning määruste parendamiseks.
Samuti loodetakse Justiitsministeeriumi, Keskonnaministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi spetsialistide heale koostööle.
Esimese probleemina sõnastas advokaat Ilo-Hanna Hõrrak vajaduse Loomakaitseseaduse muutmiseks, et sätestada vajalikud erisused hättasattunud või väärkoheldud loomade abistamise osas. “Loomade suhtes kohaldatakse asjade regulatsiooni ning seega on looma omanikul asjaõigusseadusest tulenevad õigused oma looma suhtes, mida võiks aga loomakaitseseaduses täpsustada ja teatud juhtudel piirata kui looma omanik on looma suhtes toime pannud lubamatu teo. Loomakaitseseadus sätestab eriseadusena küll mitmeid erisusi asjaõigusseaduse osas kuid siiski mitte piisavalt – nii mõnedki küsimused jäävad viimasel ajal aset leidnud juhtumite näitel paraku vastuseta ning toimiva lahenduseta. Seetõttu leian, et praegune regulatsioon ei taga loomadele ja neid abistanud isikutele vajalikku kaitset ega arvesta tavapäraste juhtumite eripärasid. Probleeme tõusetub praktikas ilmnenud näidete varal just olukordades, kus on vajalik looma abistamiseks ja tema elu päästmiseks kiirelt tegutseda,” kinnitas Hõrrak.
Lisaks loomakaitseseaduse muutmisele hättasattunud ja väärkoheldud loomade abistamise küsimustes plaanib ekspertrühm koguda informatsiooni ka muude loomade pidamise ja nende heaolu tagamisega seonduvate problemaatiliste teemade osas. Ekspertrühm loodab koguda informatsiooni võimalikult paljude loomadega seonduvate probleemide kohta, mis vajaksid õigusaktides täpsustuste ja paranduste sisseviimist. Seega on lisaks esmastele ettepanekutele loomakaitseseaduse muutmiseks seoses looma suhtes lubamatu teo toimepannud isikuga seonduvalt kavas edaspidi sõnastada vajadusel ka loomakaitseseaduse muude võimalike kitsaskohtade ning ka teiste õigusaktide muudatusettepanekuid.
“Meil on hea meel, et kokku on tulnud grupp inimesi ja organisatsioone, kes soovivad koostöös valdkonna ekspertidega anda oma panuse paremasse õigusloomesse, mis tagaks loomakaitsenõuete suurema elujõulisuse,” ütles Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp. “Eesti Loomakaitse Selts on aastate jooksul esitanud hulgaliselt loomade kaitset ja heaolu puudutavaid õigusalaseid ettepanekuid, mida soovime ühiselt ekspertgrupiga edaspidigi teha,“ selgitas Lepp.