Peamised munakanade heaolu kahjustavad tegurid intensiivsetes tootmisfarmides
Kitsad pidamistingimused puurides
Intensiivsetes tootmisfarmides hoitakse munakanu puurides, tavaliselt nö patareipuurides, kus puurid asuvad üksteise kohal mitme korrusena ning ühes puuris on mitu kana. Euroopa Liidu liikmesriikides on kana kohta seadusega ette nähtud minimaalne pind 550 cm2, mis on vähem kui A4 suurune paberileht (620 cm2). Kusjuures minimaalseid nõudeid munakanade pidamisele ei kohaldata juhul, kui ettevõttes peetakse alla 350 munakana. Euroopa Liidu liikmesriikides tuleb aastaks 2012 üle minna täiustatud puuridele, kus kana kohta on “kasutatavat” pinda 600 cm2 ning lisaks sellele teistega ühine pesakast ja siblimise ala. Teadlased on tõestanud, et kana hõivab tiibade sirutamisel 893 cm2 ja ümberpööramisel 1271 cm2 pinda. Kana vajab 13 550 cm2, et tiibade lehvitamisel end vabalt tunda.
Kui Euroopas on tavaliselt traatpuuride suuruseks 50 x 50 cm ja ühes puuris peetakse 4-5 kana, siis USA-s on lubatud põrandapinnaks kana kohta vaid 350 cm2.
Traatpuuride tõttu esineb jalgade ja varvaste vigastusi. Üksteise nokkimisest tingituna puuduvad kanadel kohati suled ning seetõttu on neil oht nahka marrastada. Kuna lindudel on puurides kitsas, hõõruvad nad end vastu puuri seinu ning esineb naha marrastusi ja muljumisi.
Munakanade luud on füüsilise koormuse puudumise tõttu nõrgad ning uuringud näitavad, et kuni 30% kanadest kannatab luumurdude käes, kui nad puuridest välja võetakse, kastidesse pannakse ja tapamajja transporditakse.
Kuna kanad peavad elama väljaheidetest ja ammoniaagist saastunud keskkonnas, võib see kahjustada nende silmi ja hingamisteid.
Puudub võimalus loomuomaselt käituda
Puurides peetavad kanad ei saa loomuomaselt käituda kitsaste pidamistingimuste ja allapanu puudumise tõttu.
Puurides ei ole lindudele pandud allapanu, et nad saaksid siblida, nokkida ja toitu otsida. Neil puudub võimalus olla õrrel ning ehitada pesa. Samuti ei ole neil võimalik võtta nö liivavanne, et oma sulestikku puhastada.
Köndistused
Kitsastes tingimustes puurides peetavad kanad hakkavad üksteise sulgesid nokkima ja võivad kalduda isegi kannibalismile. Kanade üksteise nokkimine saab usutavasti alguse ümbersuunatud nokkimisest, sest puurides puudub neil võimalus siblida ja maapinda nokkida. Metsikute ja vabalt peetavate kanade seas sellist nähtust ei esine.
Selleks, et vältida sulgede nokkimist, lõigatakse tibudel nokkade otsad. Lisaks valule, mida põhjustab operatsioon, usuvad teadlased, et noka osa äralõikamine põhjustab närvikudede kasvajaid nokapiirkonnas, mis põhjustab kestvat ja pidevat valu. See takistab kanu nokkade kasutamist loomulikul viisil uurimiseks ja kompimiseks. Seega põhjustab nokkade kärpimine nii valu kui mõjutab ka lindude loomulikku uudistavat käitumist.
Kanade loomulik käitumine
Alternatiivsed munakanade pidamise viisid
Õrrekanad
Õrrel peetavaid kanu ei hoita puuris, vaid neil on vaba liikumisvõimalus neile ettenähtud ruumis või ehitises ehk lindlas. Kanadel on juurdepääs pesale (vähemalt üks pesa iga seitsme kana kohta) ning nad saavad olla õrtel. Iga kana jaoks peab olema õrrel ruumi vähemalt 15 cm. Põrand peab olema kaetud allapanuga ning kana kohta peab olema vähemalt 250 cm2 allapanuga pinda. 1 m2 pinna kohta võib pidada kuni üheksat munakana. Kanad saavad liikuda ka eri tasapindade vahel (neid võib olla kuni neli).
Vabalt peetavad kanad
Vabalt peetavaid kanasid peetakse sarnastes hoonetes kus õrrekanasid, kuid neil on vaba pääs jooskuaeda, mis on sobiva pinnasega ning kus kanad on kaitstud ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kahtlemata pakuvad vabapidamise tingimused kanadele rohkem loomulikku elukeskkonda ning neil on võimalus käituda vastavalt oma instinktidele. Seetõttu on selles süsteemis olevatele kanadele tagatud parem vaimse ja füüsilise heaolu tase võrreldes puurides või õrrel peetavate kanade heaoluga.
Mahe linnukasvatusnõuete kohaselt peetavad kanad
Mahepõllumajandusliku linnukasvatuse põhimõtteks on vabapidamine, puurispidamine on keelatud. Kanad saavad rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi, näiteks siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Selleks kõigeks peab piisama ruumi nii lindlas kui ka välijalutusalal, kuhu neil on vaba juurdepääs. 1 m2 pinna kohta võib pidada kuni kuut munakana. Vähemalt üks kolmandik põrandapinnast peab olema jäigast materialist, mitte rest- ega võrkpõrand, ning varustatud allapanuga. Lindla põhivalgustuseks on päevavalgus. Kanadele võimaldatakse vähemalt kaheksa tunni pikkune ilma kunstliku valgustuseta puhkeperiood. Tibude nokkade lühendamine on lubatud üksnes eesmärgiga parandada loomade turvalisust, heaolu või hügieenitingimusi. Mahepõllumajanduslikul loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega, olles seega kõige sobilikumaks ehk “loomasõbralikumaks” loomade pidamisviisiks.
A-klassi (inimtoiduks mõeldud) munade pakenditel peab olema ka lindude pidamise viisile viitav ehk munade tootmisviisi tähis ning pakendil peab olema tootmisviis ka sõnadega välja kirjutatud. Munal oleva numbrikombinatsiooni esimene number viitab lindude pidamisviisile:
0 –mahe linnukasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munad
1 - vabalt peetavate kanade munad
2 - õrrekanade munad
3 - puuris peetavate kanade munad
Loomasõbralik tarbija eelistab kas numbriga 0 või 1 tähistatud tootmisviisil peetud kanade mune, nt 0 EE 12345. Loomasõbralikust tarbimisest loe lähemalt siit http://www.loomakaitse.ee/?q=getactive_animal_friendly
+372 52 67 117 info[at]loomakaitse.ee