Eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana on muutumas üha populaarsemaks. Ometi puudub enamikel piisav teadmine eksootikute vajadustest. Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) statistika näitab, et eksootiliste loomadega seotud probleemid on tõusuteel.
Eksootilisi loomi on keeruline pidada, kuna tegu on metsloomadega, kes vajavad vangistuses loodusliku keskkonnaga samaväärseid tingimusi. Loomale tuleb luua keskkond, kus on tema päritolu kohale sarnane taimestik, pinnas ja kliima. Samuti peab tema toit sarnanema sellega, millest ta looduses toituks. Raske on ka rahuldada kodustes tingimustes nende loomade ruumi- ja liikumisvajadused. Hinnanguliselt sureb üle 80% kodus peetavatest eksootilistest loomadest esimese aasta jooksul stressi või valede pidamistingimuste tõttu.
Mitmed erilised loomad, keda kodudes peetakse liiguvad päevas mitmeid kilomeetreid. Seega vajavad nad ruumi ja tähelepanu, mida on kodudes keeruline pakkuda. Näiteks vajavad, viimasel ajal populaarseks lemmikloomaks saanud, hõberebased 3 – 4 tundi päevas aktiivset füüsilist ja mentaalset tegevus. Looduses liiguvad nad 8 kuni lausa 16 kilomeetrit päevas. Sama palju aega aktiivseks tegevuseks vajavad ka küülikud, keda me sageli peame üksnes puurides. Kahjuks jääb ka paljudel spetsialistidel tähelepanuta, et näiteks madudele tuleb võimaldada nende kehapikkusele vastav ruum sirutamiseks. Tegu on mao ühe puhkeasendiga, milles olemine peab olema talle pidevalt võimaldatud.
“Eesti Loomakaitse Seltsi statistika näitab, et eksootiliste loomadega seotud probleemid on tõusuteel. Kui 10 aastat tagasi olid eksootiliste lemmikutega seotud juhtumid pigem haruldased, siis viimastel aastatel on laekunud ELS-i infoliinile ligi 100 teadet aastas,” lisas ELSi otsese abistamise juht Margit Midro. Kahjuks on probleemiks loomapidajate puudulikud või lausa valed teadmised, mis seavad loomade heaolu ohtu. Ühest ja õiget informatsiooni eksootiliste loomade pidamistingimuste ja muude vajaduste kohta on keeruline tuvastada, sageli ei tunne ka eksperdid seesuguseid loomi veel piisavalt.
Uuringus, kus küsitleti veterinaare eksootiliste loomadega seotud probleemide ja pidamise kohta, selgus, et 37,8% külastuskordadel, küsiti veterinaarilt nõuandeid eksootilise looma toitmise ja pidamise kohta. Olukord viitab, et eksootilised loomad satuvad kodudesse, kus ei ole piisavaid teadmisi looma pidamisest. Mitmed loomaomanikud on ELS-ile tunnistanud, et kui nad oleks teadnud, mida eksootiku pidamine tähendab, ei oleks nad looma soetanud.
Eksootiliste loomadega seotud probleemid näitavad, et kõik inimesed ei ole suutelised seesuguseid loomi kodudes pidama ja suurele osale eksootidele ei olegi võimalik kodudes liigiomaseid tingimusi tagada.
Allikad: ENDCAP. Wild Pets in the European Union (2012); University of Adelaide “Getting It Straight: Accommodating Rectilinear Behavior in Captive Snakes—A Review of Recommendations and Their Evidence Base” (2021); N. De Briyne, D.Iatridou. Challenges. Exotic Pets in Veterinary Practice (2016)
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
geit.karurahu@loomakaitse.eeTel:+372 55505009