08.11.2012
See siin on lugu Eesti Loomakaitse Seltsi praktikas sadade sarnaste seast sellest, kuidas üks lihtne ja kiire liigutus – kassi steriliseerimine – oleks võinud ära hoida kümne süütu kassipoja võimaliku huku ning säästa seitse tundi loomakaitsjate tööd ja vaeva.
11. oktoobril sai Eesti Loomakaitse Selts (ELS) teate, mille kohaselt Tormasse oli korrusmaja trepikotta toodud räbaldunud kott kümne vastsündinud kassipojaga. Teataja võttis kassibeebid oma hoole alla ja teavitas ELSi palvel leiust kohe ka politseid, kes mõne tunni jooksul leidja juurde kohale sõitis. Samal ajal hakkas aga selts kibekiirelt levitama abipalvet beebidele asendusema leidmiseks. Kassilastel, kel veel nabanöörgi küljes, on ilma emata elulootus õhkõrn ning ilma toiduta ei suudaks nad vastu pidada nelja tundigi.
Abipalve sai edastatud nii kassiabiorganisatsioonidele, loomapoodidele kui ka kliinikutele. Üks tänuväärsemaid abipalve levitamise keskkondi on alati olnud Facebook. Ka sel korral ei vedanud Facebook meid alt ning asendusemad leiti justnimelt tänu sellele populaarsele sotsiaalvõrgustikule. Peale rohkeid telefonikõnesid ja kuuetunnist organiseerimist, jõudsid kella üheksaks õhtul kassipojad kolme kiisuemadega hoiukodudesse. Praegu elavad neli kassipoega heade inimeste ja kassiemade hoole all Lähtes, Tartumaal ja kuus pisikest Vaiatus, Jõgevamaal.
Saime mitmeid abipakkumisi headelt inimestelt, kes olid nõus ise kassipojad regulaarselt lutipudeliga toites üles kasvatama. Head nõu saime veterinaaridelt ja ELSi vabatahtlikelt. Loomulikult olid suureks abiks kassipoegade südamlikud leidjad, kes tegid kõik, mis nende võimuses ja kelle käitumist võiks kõikidele hoolivatele kodanikele eeskujuks tuua. Väga suurt rolli mängisid ka need 1200 inimest, kes abipalvet Facebooki kaudu levitasid. Ilma selliste inimesteta poleks asendusemadega hoiukodusid leitud.
Seekord sai politsei süüdlasele jälile ning hülgaja tabati. Karistuseks määrati 40 eurone rahatrahv. Lähtudes varasematest sarnastest juhtumitest, võib sedalaadi teo eest hülgajat oodata maksimaalselt paarisajane eurone trahv. Tihtilugu aga ei pruugita selliste sadistlike tegude toimepanijaid leidagi, ning sellisel juhul jääb süüdlane ka karistuseta. Olgugi, et karistuste määrad on häbematult väikesed.
Kõik need töötunnid, muretsemised ning hülgaja enda kriminaalne käitumine oleks võinud olemata olla, kui kassid oleks olnud steriliseeritud. Jätkuvalt levivad külajutud, mille kohaselt emasloom peab tingimata oma elu jooksul vähemalt ühe pesakonna ilmale tooma. Sellisel kuulujutul pole aga mitte mingisugust alust. Täpselt nagu pole alust ka teistel steriliseerimisega seotud müütidel. Huvitav, kas antud juhtumi puhul on omanike meelest steriliseerimata emakass nüüd peale vägivaldselt oma poegadest eemaldamist täisväärtuslikum? Kas need pojad jäävad viimasteks ja kassid steriliseeritakse, või on oht, et varsti kordub kõik?
ELSi töötajad ja vabatahtlikud puutuvad päevast päeva kokku hüljatud loomadega, ning aastast aastasse tuleb meil ikka ja jälle meelde tuletada kulunud, kuid kiiresti ununevat manitsust Väikese Printsi raamatust: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“ See suurepärane ja alati aktuaalne Antoine de Saint-Exupéry raamat on VIII klassidele kohustuslik. Kõigile loomaomanikele kuluks ära aga raamatu sirvimine vähemalt korra iga paari aasta tagant. Kui mitte enda, siis vähemasti nende kümne süütu kassilapse ja sadade teiste hüljatud loomade nimel.
Tania Selart
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige