Eesti Loomakaitse Seltsis tegutsevad väga toredad ja ambitsioonikad inimesed. Õpime neid tundma!
Tutvustame teile Geitu, kes on ELSi juhatuse liige ning on olnud loomakaitsja juba 10 aastat.
Mis moodi oled ELS-iga seotud?
ELS-is olen ma olnud nüüd juba 10 aastat. Algusaastatel panustasin ELS-is vabatahtliku tegevusega. Tegelesin heategevusliku müügiga ja vabatahtlike juhendamisega. Üritasin panustada nii nagu oskasin ja nii palju kui tarvis. 2011. aastal asusin ELS-i tööle vabatahtlike ja liikmete juhina. Aastal 2012 sai minust ka juhatuse liige. Pärast aastapikkust pausi jätkasin juhatuses ja siin ma nüüd olen.
Mis sulle väga meeldib ELS-i juures?
Inimesed. Nagu ikka liitusin ELS-iga soovist kaitsta ja aidata loomi, kuid jäänud olen inimeste pärast. Loomakaitsjad on üks kirju seltskond. Meie hulgast leiab igasuguseid inimesi, erineva iseloomu ja taustaga inimesi, kellel on omad arusaamad, suhtumine ja teadmised. Olen neilt või tänu neile palju õppinud ja saanud uusi kogemusi. Õpetlikud on olnud ka kokkupuuted nende inimestega, kelle pärast meie töö eksisteerib. Need inimesed, kes ei oska loomadele pakkuda vajatud tingimusi või kes loomadele lausa halba teevad. Loomi kaitstes olen õppinud paremini tundma ja mõistma ka inimesi.
Millised on su hobid?
Mulle meeldib joonistada ja vesivärvidega maalida. Õhtud püüan pühendada lugemisele. Minu igapäevast kuulub osa ka trennile. Tegelen õhuakrobaatikaga, täpsemalt aerial hoop-iga. See on üks huvitav ja veidi ekstreemne spordiala, kus erinevaid trikke tehakse laest rippuval suurel metallrõngal.
Kas sul on endal ka lemmikloomi?
Minu ümber on alati olnud koerad. Ka praegu on meil kodus lemmikloomaks valge terjer Ally, kes on meiega koos elanud juba 10. aastat. Sama kaua kui olen olnud ELS-is. 🙂 Kunagi kui ELSis töötasin, siis Ally käis minuga iga päev tööl kaasas. Ta väga nautis seda, kuna sai päeva jooksul palju tähelepanu. Kontoris käisid ELSi töötajad, liikmed, vabatahtlikud kui ka muud külalised, kellel Ally jaoks alati silmi ja paisid jätkus. ELSi kontor oli tema jaoks nagu teine kodu, valvas seda täpselt sama agaralt – võõrad mehed ei olnud teretulnud, naised, aga võisid iga kell sisse astuda. Eriti õnnelik oli ta ajal kui meil kontoris olid kassipojad. Päevad veetis ta siis neid jälgides ja valvates. Püüdis neid ka kasvatada ja vajadusel korrale kutsuda, kuid see tal alati ei õnnestunud, kuna kiisud olid küllaltki isepäised.
Kirjelda mõnda põnevat seika ELS-ist.
Selle 10. aasta jooksul on olnud neid seiku päris palju, nii loomadega kui ka inimestega. Korraldatud on suur heategevuslik kontsert, nähtud Taimetoidumessi kasvamist.
Kaaslase ja vanematega kahepeale sai kasvatatud ülesse üks kassititt, kelle ema oli hüljanud vähem kui kuu vanuselt. Loomulikult oli ka Ally koerale kohaste kasvatusmeetoditega abiks.
Kas sul on mingi üldine eesmärk, mida tahaksid saavutada seoses loomakaitsega?
Loomakaitsesse ei ole ma tulnud eesmärgiga õpetada, mis on õige ja kuidas peab käituma. Kuid tulin lootusega ehk saan inimestele meelde tuletada, et tähtis on olla eelkõige heatahtlik. Mis tähendab tugevust ja julgust suhtuda kõigesse elavasse ennekõike heaga ja jääda heaks ka halbades tingimustes. Tingimustes, kus endal ei ole hea ja tingimustes, kus ei pruugi kõigega nõus olla. Loomi kaitstes ja loomakaitse olulisuse näitamisega loodan jõuda selleni, et kõik inimesed seda mõistavad ja vähemalt püüavad olla heatahtlikud kõigi vastu.
