Lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmist pooldab 75% küsitlusele vastanud omavalitsustest
Mais ja juunis toimub Eesti Loomakaitse Seltsi juba traditsiooniks saanud lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kampaania “Kiibi või kaota!”. See paneb loomaomanikele südamele oma lemmikud kiibistada ja registreerida. Kampaania eel viis Eesti Loomakaitse Selts kohalike omavalitsuste seas läbi küsitluse lemmikloomade kohustusliku kiibistamise ja registreerimise teemal.
Küsitluse eesmärk oli selgitada kui paljudes KOV-ides on kiibistamine ja registreerimine nõutud ning kuidas suhtuvad omavalitsused kiibistamise ja registreerimise üle-eestiliselt kohustuslikuks muutmisse. Vastas üle poolte omavalitsustest ja selgus, et enamik neist pooldab koerte ja kasside kiibistamist ja registrisse kandmist kohustuslikus korras. Positiivne on, et enam kui pooltes omavalitsustes ongi koerte kiibistamine juba kohustuslik. Kahjuks nõuab vaid napp 30% ka kasside kiibistamist.
Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitu tuhat looma, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud. Suurema osa hüljatud ja eksinud loomadest moodustavad just kassid. Eelmisel aastal jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla 805 koera, 3034 kassi ja 44 pisilooma. Lisaks aitab ELS igal aastal üle paarituhande looma.
Kiibistamine ja registreerimine ei aita üksnes eksinud loomi omanikega kokku viia, vaid vähendab ka omavalitsuste kulusid. Paljud küsitlusele vastanud KOV-id leidsid, et tänu kiibistamisele on hulkuvate loomade olukord paranenud, loomad jõuavad kiiremini koju tagasi ja kulud vähenevad. Tartu statistika näitab, et kohustuslik kiibistamine-registreerimine vähendanud varjupaigas loomade hoiupäevade mahtu 5 korda ning samas suurusjärgus on langenud ka linna kulud. Sarnase positiivse arengu tõi välja ka Kohila vald, kus on oluliselt kiirenenud koerte koju tagasi jõudmine ja valla kulud tänu sellele vähenenud. Lemmikute kiibistamine ja registreerimine ei langeta üksnes omavalitsuste, vaid ka loomaomanike kulusid. Kui lemmik satub hulkuma ja selle tulemusel varjupaika, siis tuleb omanikul tasuda varjupaiga poolt tehtud kulutused loomapüüdmisel ja pidamisel.
Omavalitsustele teeb ennekõike muret ühtse registri puudumine ja omanikud, kes oma loomi ei registreeri. Kuna neil puuduvad vajalikud ressursid ja kohalikud registrid ei lahendaks hulkuvate loomade probleemi, siis nähakse lahendust riiklikult korraldatud registris. Samuti toodi välja, et osale loomaomanikest on kiibistamine kallis protseduur ja seda ei peeta segavereliste või ketikoerte puhul oluliseks.
“Mikrokiip on tänapäeval loomade märgistamiseks kõige odavam ja turvalisem viis, mis aitab hulkuma sattunud looma omanikuga kokku viia. Kiibistamine ja registreerimine ei ole oluline üksnes lemmiku omanikule, vaid ka omavalitsusele ja loomi abistavatele organisatsioonidele. Lisaks suurendab lemmikute kiibistamine ja registrisse kandmine ka loomaomaniku vastutustunnet,” kirjeldab kiibiga märgistamise olulisust ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro.
Eesmärgiga aidata kaasa aktiivsemale lemmikloomade kiibistamisele ja registreerimisele, korraldavad Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ ja Tallinna Keskkonnamet vahemikus 2. mai kuni 16. juuni 2018 kampaania, mille vältel saab oma lemmiku tavapärasest soodsama hinnaga kiibistada ja registreerida. Protseduuri teostatakse erinevatel üritustel Tallinnas ning loomakliinikutes ja -varjupaikades üle Eesti.
Täpsema ülevaate kiibistamise ja registreerimise kampaanias osalevatest kliinikutest ja varjupaikadest leiab aadressil https://loomakaitse.ee/kiibi-voi-kaota-2018/ ning Tallinnas toimuvate ürituste kohta saab lugeda aadressilt https://www.tallinn.ee/lemmikloom/
Uuringu tulemused:
