Vale treeninguga võime kahjustada koera heaolu

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) paneb inimestele südamele, et koera õpetamisel tuleks eelnevalt hoolikalt lugeda erinevate meetodite kohta ja uurida nende mõju loomale. Lisaks on oluline tutvuda looma vajadustega ja teha...

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) paneb inimestele südamele, et koera õpetamisel tuleks eelnevalt hoolikalt lugeda erinevate meetodite kohta ja uurida nende mõju loomale. Lisaks on oluline tutvuda looma vajadustega ja teha omalt poolt kõik, et need oleks tagatud, kuna looma hea käitumine ei sõltu üksnes treeningust vaid ka looma heaolust.

Ajalooliselt on koerte õpetamisel kasutatud peamiselt sundi ja karistust, kuid teadmiste kasv on kaasa toonud suhtumise ja arusaamade muutuse ning järjest enam on hakatud lemmikuid õpetama positiivsete meetoditega. “Meie loomakaitseseadus ütleb, et looma suhtes lubamatu tegu on muuhulgas ka talle vigastusi või valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Millest tegelikult võib eeldada, et koera treenimine negatiivsete meetoditega – füüsiline karistamine, poovate-, oga ja elektririhmade kasutamine treeningul peaks olema keelatud. Paratamatult on seesugused meetodid ajast ja arust,” kommenteeris ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.

Uuringud on näidanud, et koerte heaolu sõltub meetoditest, mida nende õpetamisel kasutatakse. Samuti, et kuulekuse treenimisel töötab kõige paremini positiivne meetod, mis lisaks aitab tugevdada looma ja inimese vahelist suhet. Sama uuring tõi välja ka seose loomade probleemse käitumise ja negatiivsete treenimise meetodite vahel ehk karistuse ja sunni kasutame soodustas koera halba või valet käitumist. Näiteks, uuritavad, kes kasutasid oma koera treenimisel ainult karistust või karistuse ja kiituse kombinatsioonid, teatasid rohkem koera käitumisprobleemidest kui need, kes kasutasid üksnes kiitust. Võib juhtuda, et looma karistamine suurendab probleemset käitumist või tekitab koeras ärevust või konflikti seisundit, mis hiljem väljendub probleemse käitumisena. 

Kui koera karistamine või poova-, oga- või elektririhmaga valu, ebamugavuse põhjustamine lõpetab soovimatu tegevuse koheselt, siis pikas perspektiivis see probleemi ei lahenda. Loomal tekib uus hirmu- ja stressiallikas, mida ta ei pruugi enam samas kohas väljandada, kuid see ei kao ning võib juhtuda, et käitumisprobleem kerkib üles kuskil mujal. 

Loomasõbralikud ehk sunnivabad meetodid on:

  • Positiivne kinnistamine – soovitud käitumise õpetamiseks premeeri, kui loom teeb nii nagu soovitud;
  • Haldamine – käitumise kõrvaldamiseks, vähendamiseks, ümbersuunamiseks või võimendamiseks korralda ümber keskkond, eemalda või vii kaugele esilekutsuvad tegurid;
  • Asendamine – soovimatu käitumise asendamine muu tegevusega;
  • Tundlikkuse vähendamine – selleks, et vähendada koera reaktsiooni millegi suhtes järg-järguliselt harjuta teda reaktsiooni tekitajaga.

Enne kui asume lemmikut õpetama või treenima või tema käitumisprobleemidega tegelema, tuleks meil teha endale selgeks koera kehakeel ja tema vajaduste hierarhia. Kehakeele mõistmine aitab meil paremini aru saada, mida koer meile öelda tahab ning samuti miks ta teatud tingimustes reageerib. Lisaks õpetab see meile kuidas ise reageerida õigesti ja koerale arusaadaval viisil. Vajaduste hierarhia annab võimaluse kaardistada konkreetse looma vajadused ja seeläbi tuvastada puudujäägid või saame kindluse, et tema heaolu on tagatud.

Koera heaolu on tagatud, kui kõik need vajadused on täidetud:

  1. Bioloogilised vajadused – õige toit, puhas vesi, uni, puhkus, turvalisus, veterinaarhooldus, puhtus;
  2. Emotsionaalsed vajadused – turvatunne, armastus, usaldus, sõbralik juhtimine;
  3. Sotsiaalsed vajaduses – suhtlus inimeste ja teiste koertega, mäng;
  4. Sunnivaba treeningu vajadus – sõbralik õpetamine ja treenimine;
  5. Kognitiivsed vajadused – valikuvõimalused, uued kohad ja info, probleemi lahendamise võimalus.

Kõik koera võtjad peaksid läbima koertekooli või võtma mõne kursuse, mis õpetab koera paremini tundma. Teadmatusega võime oma koerale tahtmatult liiga teha ja stressi põhjustada, milletõttu peame mõne aja pärast tegelema koera käitumisprobleemidega. Kindlasti tasub valida juhendaja ja koeratreener, kes kasutab loomasõbralikke meetodeid ehk meetodeid, mis ei hõlma endas koera karistamist ega tema sundimist. 

Kui soovime, et meie koerast kasvaks viisakas pere- ja ühiskonnaliige ning kelle vaimne ja füüsiline tervis oleks hea, siis peame olema valmis õppima olema lemmikule head hoidjad ja juhendajad. Selleks peame tundma koerte kehakeelt, nende vajaduste hierarhiat ning õpetama teda meetoditega, mis ei põhjusta loomale lisa stressi.

Allikad: l. Hiby, N. J. Rooney, J W S Bradshaw “Dog training methods: Their use, effectiveness and interaction with behaviour and welfare.”

Loomult Loom: Koera vajaduste hierarhia

Related Posts
Leave a Reply