Looma eest hoolitsemine on üks peamiseid loomapidaja kohustusi. Võttes looma võtame vastutuse tagada talle kõik eluks vajaliku. Eesti Loomakaitse Selts selgitab, mida meie neljajalgsed sõbrad heaoluks vajavad.
Kui me võtame looma oma hoole alla, siis peame mõistma, et me seome end temaga kogu tema elu ajaks ning tema vaimne ja füüsiline tervis sõltub just meist. Samuti on oluline aru saada, et looma heaolu ei taga vaid miinimum nõuete täitmine. “Selleks, et meie vastutusel olevad loomad oleksid terved, mitte üksnes lemmikloomad, siis peame olema suutelised tagama rohkemat, kui lihtsalt midagi kõhutäiteks või koha kus olla. Üksnes miinimumi täitmine ei ole hea ja hooliva loomaomaniku tunnus. Looma heaolu tagamiseks on oluline teada ja arvestada looma liigiomaste vajadustega,” kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
7 eluks vajalikku asja, mida loomad vajavad, et olla õnnelikud…
- Tervislikku, mitmekesist ja loomuomast toitu. Nii nagu inimesed vajavad ka loomad toitu, mis annaks neile ellujäämiseks vajalikud ained. Samuti võivad loomad erinevas eas vajada erinevat toitu. Lisaks soovivad loomad tajuda erinevaid maitseid ja tekstuure. Tasub teada, et mitmed poes müüdavad loomatoidud ei ole loomadele piisava või liigile sobiva toiteväärtusega.
- Ligipääsu puhtale joogiveele 24/7. Loomadele peab olema pidevalt kättesaadav joogivesi. See on neile sama oluline kui inimestele. Looma veeanumat tuleks vähemalt korra päevas kontrollida ning vajadusel puhastada ja täita.
- Turvalist ja mugavat oma kohta. Iga loom vajab kohta, kuhu ta saab minna kõigest eemale, kus teda ei segata ning ta tunneb ennast turvaliselt ja mugavalt. Õues elav või enamiku päevast õues peetav loom vajab varju ka ilmastiku tingimuste eest.
- Piisavalt sageli võimalust käia puhtas tualetis. Toas elavale loomale tuleb võimaldada koht, kus ta saab oma hädad teha. Loomad reeglina eelistavad veidi varjatud ja privaatset kohta. Samuti tuleb hoida looma tualett puhta ja värskena nii toas kui õues. Koera võttes tuleb arvestada, et täiskasvanud koer peab saama maksimaalselt iga 6 tunni tagant võimaluse häda teha. Kutsikas vastavalt vanusele ühe kuni nelja tunni tagant. Mida noorem koer, seda sagedamini vajab ta pissitamist..
- Võimalust vaimseks ja füüsiliseks tegevuseks. Selleks, et loomad ennast hästi tunneks ja terved püsiksid peab neile pakkuma loomuomast tegevust. Vastavalt liigile tahab loom võimalust kaevata, närida, otsida toitu, ronida, kraapida, läbida tunneleid või suhelda liigikaaslastega. Sageli teevad loomad meie mõistes pahandust just siis kui neil ei ole võimalik tegeleda sellega, mis on neile omane ehk neil on igav, siis nad hakkavad ennast ise lõbustama kättesaadavate vahenditega. Näiteks koerad närivad meie kingi või tuhlavad prügikastis. Kui loomal ei ole võimalik tegeleda liigiomaste tegevustega, siis võivad tekkida stressi ilmingud – ennast näkitsema, närviliselt edasi-tagasi liikuma, koerad haukuma või ulguma jne.
- Harjutamist ümbritseva keskkonnaga ja selle reeglitega. Kui toome uue looma endale koju, siis peame andma talle aega harjuda ehk me ei tohiks teda liialt tähelepanuga koormata ega segada vaid tuleb lasta tal olla ja ise avastada. Seda vähemalt mõni päev kuni näeme, et loom tunneb ennast koduselt. Samuti tuleb teda harjutada võimalikult paljude erinevate inimestega, helidega ja liikumistega, millega loom oma elu jooksul kokku hakkab puutuma. Koera peaks lisaks harjutama ka erinevate sõiduvahenditega, loomadega ja keskkondadega ning kuidas nendega või nendes käituda. Oluline on looma hirme leevendada positiivsete seostega või asendustegevustega.
- Veterinaari külastamist vähemalt kord aastas. Looma kui ka meie tervise huvides on oluline teda vaktsineerida ja teha talle vajalikud parasiiditõrjed. Looma tervist tasuks lasta kontrollida vähemalt kord aastas. Kui looma käitumine muutub, nt loom on kuri, pidevalt väsinud või loid, ei taha mängida enam, ei taha ennast liigutada või teatud asendites olla, lonkab või hoiab ennast veidralt, siis tasub esimesel võimalusel külastada loomaarsti.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki loomapidajaid üles loomade heaolu nimel mitte piirduma minimaalsete tingimuste tagamisega vaid võimaldama oma hoolealustele tingimused ja tegevused, mida nad vajavad, et olla õnnelikud loomad. Loetletu võimaldamine aitab meil tagada vaimselt ja füüsiliselt terve ning õnneliku looma, kellega on meil vähem probleeme.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Telefon: +372 55505009